Kuidas valisid oma magistritöö teema?

Minu magistritöö teemaks oli energiakulude mõju tööstussektori konkurentsivõimele valitud Euroopa Liidu riikide näitel. Magistritöö teema valisin lähtuvalt sellest, et energiatemaatika on hetkel väga aktuaalne ja jääb aktuaalseks ilmselt veel pikemaks ajaks. Ühest küljest on nii Euroopas kui mujal võetud suureks eesmärgiks süsinikneutraalsuse saavutamine ja seejuures fossiilsete energiakandjate tarbimise vähendamine või sootuks lõpetamine, teisalt tuleb seejuures säilitada tööstuse kui olulise majandussektori konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel, millest sõltuvad ka majanduskasv ja töökohad. Energial kui olulisel tootmissisendil on selles oluline roll ehk soodsa energia hea kättesaadavus on tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks tähtis. Seega on energiamajanduse reformimisel ja tootmise ümberkujundamisel oluline arvestada ,kuidas kaasnevad hinnamuutused võivad mõjutada majandust laiemalt.

Milliseid andmeid Sa kasutasid?

Magistritöös oli mulle eeskujuks peaasjalikult Ivan Faiella ja Alessandro Mistretta 2022. aastal ajakirjas Environmental and Resource Economics avaldatud artikkel „The Net Zero Challenge for Firms’ Competitiveness“, mistõttu andmeid kogusin samadest allikatest ehk kõik tööks vajalikud andmed pärinesid Eurostati andmebaasist. Võrreldes mulle eeskujuks olnud uurimusega kasutasin uuemaid andmeid: Faiella ja Mistretta vaatlevad perioodi 1995-2015, mina aastaid 2005-2020. Rahvusvahelise kaubanduse konkurentsivõime näitajana kasutasin töös viie suurima Euroopa Liidu majanduse (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Holland) bilateraalse ekspordi andmeid teistesse Euroopa Liidu riikidesse ja suurimatesse globaalsetesse majandustesse. Energia ühikukulu kui peamise selgitava muutuja arvutamiseks kogusin ma andmeid elektri- ja maagaasi tööstustarbija lõpptarbimishindade, tööstusharudes tarbitud energiakoguste ja toodetud kogutoodangu kohta.

Millist meetodit Sa kasutasid? Kuidas jõudsid sobiva meetodini?

Lähtudes varasemast rahvusvahelist kaubandust uurivast empiirilisest kirjandusest kasutasin Poissoni kvasi-maksimaalse tõepära meetodil hinnatud gravitatsioonimudeleid. Gravitatsioonimudelid on rahvusvahelise kaubanduse modelleerimisel väga levinud tänu oma võimele riikidevahelisi kaubavooge võrdlemisi hästi selgitada. Analüüsi läbiviimiseks kasutasin statistikatarkvara R, millega olin mitmes õppeaines varasemalt kokku puutunud, kuid esimene tõsisem iseseisev töö tuli magistritöö kirjutamise käigus.

Milliste tulemusteni Sa oma töös jõudsid? Mis on peamised järeldused?

Töö tulemusena leidsin, et kõrgemad energiakulud avaldavad tööstussektori ekspordile negatiivset mõju ja vastav mõju on suurem energiaintensiivsete tööstuste (metallitööstus, mittemetalliliste mineraalide tööstus ja paberi-, tselluloosi- ning trükitööstus) ekspordile. Samas ei ole väike muutus energiakuludes kuigi suure mõjuga ekspordile, kuna ekspordi muutus energiakulude muutuse suhtes on töö tulemuste kohaselt oluliselt väiksem, aga teisalt suured muutused energiakuludes võivad ekspordile hakata juba arvestatavat mõju avaldama.

Energia ühikukulu dekomponeerimine näitas, et vaatlusperioodi (2005-2020) esimesel poolel (2005-2013) on energia ühikukulule suurimat ülespidist survet avaldanud vaadeldavate energiakandjate netohindade kasv ja suurimat allapoole survet avaldanud energiaintensiivsuse vähenemine. Teisalt vaatlusperioodi teises pooles (2014-2020) on vaadeldavate energiakandjate netohinnad kiirelt vähenenud, kuid energia ühikukulule on olulist ülespidist survet hakanud avaldama energiamaksude mõju ehk elektrit ja maagaasi on hakatud tööstustarbija jaoks kõrgemalt maksustama. Samas on energia ühikukulu kasvu vähendanud ka tööstussektori kompositsiooni muutus vähem energiaintensiivsete tööstuste kasuks ehk energiaintensiivsete tööstuste osakaal on hakanud tööstustoodangus langema.

Üks aspekt, mis vajaks täiendavat uurimist oleks kaudsete energiakuludega arvestamine ehk nendes energiaintensiivsetes kaupades sisalduvate energiakuludega arvestamine, mida otseselt vähem energiat tarbivad tööstused kasutavad enda tootmise sisendina. Näiteks tarbib masinatööstus suhtena kogutoodangusse võrdlemisi vähe elektrit või maagaasi, kuid energiaintensiivsete sisendite (nt metallide) tarbimine on suur. Seega annaks kaudsete energiakuludega arvestamine täielikuma ülevaate energiakulude ja tööstussektori konkurentsivõime omavahelistest seostest, kuid vastav analüüs on oluliselt töömahukam ja aeganõudvam.

Mida uut Sa magistritöö kirjutamise käigus õppisid?

Magistritöö kirjutamise käigus õppisin kasutama uusi meetodeid ja mudeleid rahvusvahelise kaubanduse uurimiseks. Lisaks omandasin ma täiendavaid oskusi statistikapaketi R kasutamisel andmete ettevalmistamise, valimite koostamise ja andmete mudeldamise osas.

Tagasivaatavalt kogu magistriprogrammile, milliseid saadud oskusi või teadmisi hindad kõige rohkem?

Kindlasti üks olulisem oskus, mida magistriprogrammist kaasa võtta, on parem majandusanalüütiline mõtlemisvõime, mis aitab erinevatest allikatest (uudised, ülevaated jms) omandatavat informatsiooni majanduse kohta panna laiemasse konteksti ja seeläbi toimuvaid majandusprotsesse paremini mõtestada.

Kus ja kellena Sa praegu töötad ja kuhu on tulevikus plaanis liikuda?

Hetkel töötan ettevõttes nimega Invent Baltics OÜ ärikonsultandina ehk aitan innovaatilisi tehnoloogiaid arendavatel ettevõtetel kaasata eurorahastust enda arendustegevuse ja äri kasvu toetamiseks. Kaugemas tulevikus võiksin näha end tõenäoliselt tegutsemas investeerimisvaldkonnas.

Majandusanalüüsi õppekava kombineerib teoreetilised teadmised praktiliste analüütiliste oskustega. See on ainuke täiskoormusel tasuta õppimist võimaldav magistrikava Eestis, mis annab ühtaegu nii tugeva majandusteadusliku baasi kui andmeteaduse alased oskused. Õppekava vilistlased töötavad andme-, finants- ja ärianalüütikute, andmeteadlaste, modelleerijate ja ökonomistidena, ka konsultantide ja juhtidena. Tutvu õppekavaga: taltech.ee/majandusanaluus