Majandusanalüüsi magistriprogrammi magistrandid kaitsesid mai lõpus oma lõputöid. Miina Hõbenaela magistritöö eesmärk oli hinnata seost tööjõu vananemise ja tootlikkuse vahel Euroopa Liidu riikides. Ta leidis, et vanemate töötajate osakaalu suurenemine on seotud suurema tootlikkusega, kuid suurem info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kapitali kaasamine ei paranda vanemate töötajate tootlikkust. Vananemisel on negatiivne mõju tööjõu tootlikkusele riikides, mida iseloomustab suur IKT-sse tehtavate investeeringute osakaal.
Miina rääkis, kuidas ta oma lõputöö teema valis ja kuidas selle läbi viis
Minu eesmärgiks magistritöö teema valikul oli, et see oleks loomulik jätk minu bakalaureusetööle, milles uurisin digitaalsete oskuste mõju palkadele üksikisiku tasandil. Ühiskonnas on juba mõnda aega mõtte- ja kõneainet pakkunud arenenud riikide elanikkonna vananemine, samuti on seoses pandeemiaga varasemast veelgi olulisemaks muutunud digitaliseerimine ning sellega seotud muudatused ja väljakutsed. Magistritöö eesmärgiks saigi eelnevalt mainitust lähtuvalt hinnata seost tööjõu vananemise ja tootlikkuse vahel digiajastu kontekstis.
Esialgu oli plaanis töös kasutada mikrotasandi andmeid. Sobilike avalike indiviidi tasandi andmete valik oli aga väga piiratud ning potentsiaalsete kinniste andmete kättesaamine ebaproportsionaalselt keerukas, mistõttu toimus töö restruktureerimine makrotasandile. Lõplikus töös kasutasin EU KLEMS 2019. aastal avaldatud paneelandmeid, mis on avalikult kõigile huvilistele kättesaadavad. Valimisse jäid puudulike andmete tõttu vaid 21 Euroopa Liidu riigi andmed aastatel 2008-2016, mille analüüsimiseks kasutasin varasemale kirjandusele toetudes staatilist fikseeritud efektidega mudelit.
Staatilise fikseeritud efektide regressiooni tulemuste püsivust kontrollisin neljal viisil. Esimesed kolm kontrollhindamist andsid suhteliselt sarnased tulemused staatilise fikseeritud efektide mudeliga. Dünaamilise süsteemi üldistatud momentide mudeli tulemused seevastu ei toetanud fikseeritud efektidega mudeli tulemusi. Töös kasutatud meetoditest oli magistriõpingute käigus saadud üldine ülevaade, kuid nende rakendamise eripäradega tasakaalustatud paneelandmetel tutvusin põhjalikumalt magistritöö kirjutamise käigus. Selline töö protsessi käigus õppimine on hea näide sellest, et tänu magistriõpingutele olen jõudnud tasemeni, kus olen vajadusel suuteline olemasolevaid teadmisi metoodikast iseseisvalt edasi arendama ning erinevates olukordades rakendama.
Tootmisfunktsiooni logaritmilise vormi empiiriline analüüs näitas tööjõu vananemise ning tootlikkuse vahel positiivset seost. Mudeli tulemuste kohaselt kaasneb 50-aastaste ja vanemate töötajate töötundide osakaalu suurenemisega ühe protsendipunkti võrra võrreldes 15-29 aastastega tootlikkuse 1,4-protsendiline kasv. Kaasates mudelisse interaktsioonid vanuserühmade töötundide osakaalude ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kapitali osakaalu vahel selgus, et IKT kapitaliosa suurenemine ei paranda vanemate töötajate tootlikkust võrreldes nooremate töötajatega. Lisaks leidsin, uurides seost IKT kapitaliosa ja tootlikkuse vahel haridustasemete lõikes, et madala haridustasemega vanemaealiste töötajate osakaal ja IKT kapital ei täienda tööjõu produktiivsuse kontekstis üksteist.
Magistritöö tulemused ei ole kindlasti lõplikud. Empiirilise analüüsi tulemustesse tasub suhtuda kriitiliselt, kuna see toetub väikesele paneelile. Kirjeldatud mudeleid võiks tulevikus hinnata nii iga riigi kohta eraldi kui ka kasutades EU KLEMS-i eelmiste või tulevaste väljaannete andmeid. Veel üks potentsiaalne töö laiendamise võimalus oleks hinnata IKT mõju vanemaealiste töötajate produktiivsusele mikrotasandil.
Töö kirjutamine andis mulle hea võimaluse täpsemalt tutvuda makroandmete analüüsimeetoditega, mis on varasemalt olnud minu nõrgemaks küljeks. Bakalaureuse- ning magistritöö käigus kasutatud meetodid kombineerituna magistriprogrammist saadud teadmistega annavad mulle kindlustunde ja tugeva vundamendi nii mikro- kui ka makroandmetel põhinevateks tulevasteks uurimistöödeks.
Majandusanalüüsi magistrikava eesmärk on anda põhjalik majandusteaduslik haridus koos praktiliste oskustega. Meil on väga tihe koostöö nii era- kui avaliku sektoriga, õppeainete väljaarendamisesse ja õpetamisesse on kaasatud Eesti Panga, Rahandusministeeriumi, Swedpanga ja SEB esindajad. Enamik õppejõududest on noorema põlvkonna doktorikraadiga teadlased, kellel lisaks tugevatele teoreetilistele teadmistele on olemas ka praktiline töökogemus erinevates majandusvaldkonna ettevõtetes. Tutvu õppekavaga: taltech.ee/majandusanaluus