TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi kaasprofessor ning hoonete sisekliima ja tehnosüsteemide õppekava programmijuht Martin Thalfeldt, on ühtlasi ülikooli vilistlane ja taustalt kütte-ventilatsiooniinsener. Õppejõuna on ta andnud loenguid ja juhendanud tudengeid juba ligi kümme aastat. Lisaks on ta vedanud gümnaasiumi valikkursusi ja täiendkoolitusi.
Õppimine ja õpetamine - mõistmisest loomiseni
Thalfeldti jaoks tähendab õppimine mistahes protsesside mõistmist järjest sügavamal tasemel - alates teadlikkusest, et midagi on olemas, kuni uute lahenduste loomiseni. Tema enda kogemus kinnitab, et praktiline õppimine ja kogemuse kaudu harjutamine on kõige tõhusam tee. "Paljudest asjadest sain aru alles siis, kui olin erialasele tööle läinud - praktika annab teadmistele sügavuse," ütleb ta.
Õpetamist defineerib ta kui keskkonna loomist, kus tudengil on võimalik teadmisi süvitsi omandada. Iga uue semestri alguses vaatab ta oma kursused kriitilise pilguga üle ja vajadusel disainib need ümber. Näiteks on ta kärpinud semestri jooksul kaetavaid teemasid, et konkreetne õppeaine täidaks oma eesmärki ning tudengid saaksid rohkem keskenduda meeskonnatööle, suhtlemisele ja probleemilahendusele - oskustele, mida nad tööelus aine enam vajavad.
Thalfeldt peab oluliseks, et tudengid õpiksid juba esimesest semestrist alates oma õppimist juhtima. Tema sissejuhatavas kursuses külastatakse iganädalaselt ettevõtteid ning tudengid peavad enne kohtumist kirja panema küsimused ja pärast peegeldama, mida uut nad õppisid. Nii saavad nad juba alguses kogemuse, et õppimine ei ole passiivne, vaid eeldab aktiivset mõtestamist ja vastutust.
Õppejõud kolme sõnaga: kaasav, motiveeritud, tasakaalukas
Õppejõuna kirjeldab ta end kolme sõnaga: kaasav, sest püüab tudengeid aktiivselt õppimisse tõmmata; motiveeritud, sest pidev uuendamine ja areng on tema jaoks loomulik; ning tasakaalukas, sest oluline on hoida nii sisulist rangust kui ka inimlikku mõõdet.
Teda innustavad eelkõige tudengid, kes on motiveeritud ja annavad tagasisidet, et õpitut on päriselus rakendatud. "Kui tudeng ütleb, et TalTechis õpitu aitas tal ettevõttes kohe hakkama saada, on see suurim tunnustus," ütleb Thalfeldt. Teiseks inspireerib teda see, kui ta õpetamise käigus ise midagi uut õpib - iga kord väikeste avastuste kaudu.
Üldpädevused - tulevikutöö võtmeoskused
Thalfeldti hinnangul on üldpädevused tööelus sama olulised kui erialateadmised. Eriti peab ta oluliseks digioskusi, koostööd ja kriitilist mõtlemist, mis kombineerituna erialase pädevusega aitavad ka kiiresti muutuvas maailmas edukas olla. Valdkondadevaheline probleem- ja projektõpe on tema õppekavas on uus moodul, kus tudengid harjutavad just neid oskusi - meeskonnatööd, suhtlemist ja probleemide lahendamist eri erialade piiril.
Tema sõnul ei pruugi tudengid alati üldpädevuste vajalikkust teadvustada, kuid need on omadused, mis aitavad hiljem karjääris edasi liikuda. "Keegi ei taha tööle võtta inseneri, kes ei suuda koostööd teha või kel puudub kriitiline mõtlemine," ütleb ta otsekoheselt.
TalTechi õpetamise heast tavast kõnetas Thalfeldti enim põhimõte, et õppejõud loob tingimused ja õppija vastutab õppimise eest. Tema moto on: "Pane tudengid mõtestatult pingutama kogu semestri vältel ja ära karda olla nõudlik." Ta rõhutab, et järjepidev pingutus on olulisem kui semestri lõpus tehtav spurt.
Unistades ideaalsest TalTechi õppimisest ja õpetamisest, kirjeldab Thalfeldt seda kolme sõnaga: pühendunud, ambitsioonikas ja koostöine. Tema hinnangul on need väärtused, mis viivad nii tudengid kui ülikooli tervikuna edasi.
Loe õppimise ja õpetamise hea tava kohta lähemalt: taltech.ee/õppimine