Samal ajal kui osa inimesi kütab külmadel talvekuudel toa soojemaks kui suvel, hindab teine osa toaõhu kvaliteeti kõrgemaltki kui soojakraade. Liginullenergiahoonete uurimisrühma teadlane, hoonete sisekliima ja veetehnika programmijuht ja kaasprofessor Martin Thalfeldt kuulub nende teiste hulka ja jagab oma mõtteid ja kogemusi, et innustada ja inspireerida ülikoolipere liikmeid valima kestlikumaid argiharjumusi. Jaanuaris on "Roheliste teemakuude" fookuses soojus ja valgus ehk hoonete energia.
Mida silmas pidades oled oma kodus kütte, ventilatsiooni ja valgustuse erinevatel aastaaegadel korraldanud?
Meie pere elab korteris, kus saab kütet reguleerida termostaatidega ja värske õhk on tagatud korteripõhise soojustagastusega ventilatsiooniseadmega. Talvisel ajal hoiame umbes 21-22 kraadi, kevadel keerame ruumi termostaadid miinimumi ning sügisel tagasi. Ventilatsioon töötab üldiselt pidevalt, aga sel talvel olen seda päevaseks ajaks lülitanud madalamale kiirusele, et vältida suhtelise niiskuse väga madalale langemist. Valgustust kasutan vastavalt vajadusele ning vahel peab pere noormatele liikmetele meelde tuletama, et kasutuseta ruumides tuleb tuled kustutada.
Kui suvisel ajal hakkab palavaks minema, siis hoiame aknaid lahti, kuid tuulutamine jahutab korterit ja selle piirdeid ainult siis, kui õues on madalam temperatuur kui toas. Õhu liikumine jahutab meid, sest meie keha on soe ning me higistame. Hoone konstruktsioonid ei higista ning kuumalaine ajal tuuletõmbus pigem kütab kui jahutab korterit.
Mis sind motiveerib toaõhu temperatuurile lisaks arvestama ka õhukvaliteediga?
Lihtne vastus on hea tervis ja une kvaliteet. Ma tunnetan isiklikult kehva ventilatsiooni mõju hommikuti üsna selgelt. Siin mängib mingit rolli ka professionaalne kretinism. Minu antavas hoonete sisekliima õppeaines mõõdavad tudengid õhu kvaliteeti ka oma kodus ning mitmed avastavad, kui kehv on olukord nende magamistoas. Seepeale tõesti muudetakse akna kasutamise harjumusi ning saavutavatakse parem elukvaliteet.
Lisaks kodule mõõdavad nad sisekliimat koolis ja tööl ning ettekannete põhjal olen mitmel korral meie kinnisvaraosakonnale kirjutanud. Üldiselt on meie auditooriumites õhu kvaliteediga üsna hästi ja saastunud õhu olulist pärssivat mõju õpitulemustele ei ole.
Paljud inimesed eelistavad ka talvel toas olla lühikeste varrukatega, suvel aga astuda jahedasse ruumi. Kuidas sina muutuvate temperatuuridega toime tuled?
Pean tunnistama, et olen kodus 21-22 kraadi juures lühikeste riietega ja mugavusest ei ole näidanud initsiatiivi, et seda veelgi allapoole tuua. Sellega kaasnev „energiakulu“ oleks ilmselt suurem kui saavutavad reaalse energia sääst. Ma pole väga tunnetanud seda, et Eestis jahutatakse üle, kuid ülekütmist vahel esineb.
Ütle üks hea eneregiasäästunipp neile, kes ei saa kodus toatemperatuuri muuta.
Kui kodus toatemperatuuri pole võimalik muuta, siis tuleks see võimalus luua, sest lahendused on juba aastakümneid hooneehituse tavapraktika ning maksumus on mõistlik. Saavutatav energiasääst ning kasu tervisele ning elukvaliteedile on suured ning tasuvust saab hinnata pigem kuudes kui aastates.
Mõõda enda eluviisi kestlikkust eluviisitestiga siin.
Kuidas anda oma panus keskkonnajalajälje vähendamisse, loe "Roheliste teemakuude" lehelt, Tehnikaülikooli rohejuhisest ja Riigikantselei rohekäitumise tööriistakastist.