Merega seotud töö ei ole Annikale lihtsalt amet – see on elustiil. Alates piirivalvelaevast ja tüürimehe rollist kuni riikliku merepäästepoliitika kujundamiseni Siseministeeriumis on ta läbi ja lõhki merenduse inimene. Tema lugu näitab, kuidas praktilised kogemused, õigel hetkel tehtud haridusvalik ja pisut pöörased tudengiprojektid võivad viia päris kaugele.
1. Kes sa oled ja millega tegeled?
Mina olen Annika, töötan Siseministeeriumis nõunikuna ja kujundan merepääste poliitikat.
2. Mis aastal lõpetasid kolledži?
Lõpetasin kolledži 2018. aastal
3. Miks Kuressaare kolledž ning miks Meretehnika ja väikelaevaehitus (nimi muutus laevaehituseks 2025 veebruaris)?
Minu töö on juba pikalt olnud seotud merega- alustasin piirivalvelaeval madrusena, seejärel liikusin tüürimehe positsioonile ja sealt merepäästekeskusesse. Haridustee ei olnud veel kõrghariduseni jõudnud ja tõtt öelda ei leidnud kaua aega niisugust õppekava, mis oleks kõnetanud ja võimaldaks kaugõpet. Kuni sattusin Kuressaare kolledži kodulehele. Nii ta saigi tehtud-mõeldud. Tol ajal veel alguses olnud purjetamise hobi toetas samuti valikut.
4. Milliseid uksi on saadud haridus avanud?
Kahjuks ei ole ma omandatud haridust sihipäraselt kasutanud, ehk erialast tööd ei ole teinud. Küll aga ilma Kuressaare kolledži lõputunnistuseta ei oleks ma saanud kandideerida oma praegusele ametikohale. Seega haridus avas Siseministeeriumi ukse.
5. Kuidas jõudsid oma praegusesse ametisse või valdkonda?
See on olnud üsna loomulik areng, kui üks asi viib teiseni. Läbisin tolleaegses Merekoolis rannasõidu kipri kursuse ja praktika tegin piirivalvelaeval madrusena. Ametinimetus oli tegelikult vanem-roolimees. Diplomi kätte saanud, oli võimalus edeneda tüürimehe ametisse. Mõne aja pärast võtsin vastu väljakutse astuda veel üks samm edasi- merepäästekeskuse koordinaatori ülesannetesse. See tähendas võtta vastutus merepäästesündmuste lahendamise juhtimise ja üksuste koordineerimise eest. Täna aga on minu töö sisuks riigi merepäästepoliitika kujundamine.
6. Milliseid probleeme, väljakutseid aitab siin õpitu lahendada?
Merepäästega vahetumalt tegeledes toetas õpitu väga palju- nii merepäästekeskuses kui ka vabatahtliku merepäästjana. Teadmised laevadest, nende ehitusest, omadustest aitasid hinnata ohuolukordi paremini, mõelda mitu sammu ette, näha võimalikke arenguid, aidata võimalusel vältida olukorra halvenemist. Naljaga pooleks- selleks oli vaja õppida laevade ehitamist, et aru saada, kuidas nad katki lähevad.
Väga tänulik olen kõikide praktiliste tundide eest- alustades elektroonikast lõpetades keevitamisega. See on aidanud lahendada igasuguseid olukordi nii kodus kui laevas.
7. Mõni hull projekt/sündmus kolledžist tuleb meelde?
Meie kõige hullem projekt on minu (ja kindlasti ka kaaslaste) rõõmuks siiani elus ja tugevalt pildis- kollane penoplastist vannipart, millega võitsime vallikraavi ralli. See tundus esialgu täiesti pöörane idee, aga lõputu optimism, lennukad ideed ja pikad lõbusad töötunnid viisid triumfini. Ka pardi transport vallikraavi, sellega sõudmine ja tema abil järgmise aasta rebaste ristimine on väga elavalt meeles.
8. Milliseid oskusi soovitaksid praegustel tudengitel arendada?
Lõputöö koostamise oskust ja teadmisi võiks võimalikult varakult koguma hakata.
9. Kas sul on mõte astuda meie Meretehnika magistrisse?
Hetkel ei ole seda mõtet veeretanud, kuid miski ei ole võimatu.
10. Mis nõu annaksid tänastele tudengitele üldiselt? Meretehnika ja laevaehituse tudengitele?
Tudengitele üldiselt- õppimisele lisaks on väga tähtis ka elust rõõmu tunda ja natuke hulle asju teha. Hiiglaslikke kollaseid vanniparte ei ole kunagi liiga palju ;)
Laevaehituse tundegitele: Soovitaks külastada laevaehitajaid, suhelda, arutleda - nii saab parema pildi sellest, mida võimalik tulevane tööandja ootab ja mis on see, millele õpingu ajal rohkem rõhku panna või mida lisaks uurida.
11. Milline on meretehnika ja laevaehituse valdkonna tulevik sinu arvates?
Arvestades seda, et huvi laevade ja hobimeresõidu vastu on hoogsalt kasvamas, samuti meremajandus, siis näen võimalusi oma teadmisi koduriigis rakendada. Siiski ei mahu siia liiga palju (väike)laevaehituse töökodasid, kuid väljundi saab leida ka teistes meretehnikaga seotud ettevõtetes või välisriikides.
Võimalik, et laevaehituse ja meretehnika eriala päevaõppe vormis annab veelgi parema ettevalmistuse ja põhjalikumad teadmised selleks, et valdkonnas edukas olla.
12. Mis on sinu hobid?
Purjetamine, soolopurjetamine. Väikelaevaremont :)
13. Head nipid tudengite õppima meelitamiseks?
Majutuse võimaluse loomine oleks suureks abiks (kasvõi soodsamalt).
Koostöö valdkonna tegijatega- sisendab kindlust, et on võimalus erialast tööd leida.
Toetus valdkonda sisenemisel ja kontaktide loomisel.
Kui sind kõnetab selline laiapõhjaline haridus, vaata rohkem infot siit: https://taltech.ee/kuressaare-kolledz/erialad