Oleme Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna väikseim üksus - eriline mitte ainult saarelise asukoha vaid ka sinimajanduse ja meretehnika õppekavade poolest.
Õppetöö toimub valdavalt Saaremaal, Kuressaares, kus on palju merega seotud ettevõtteid ja teadlasi. Kolledžis tegutsevad ka õpet toetavad meretehnoloogia kompetentsikeskus, mille 60-meetrine mudelkatsebassein on Baltimaades ainus ning Meretoorme väärindamise labor, mis võimaldab uurida ja arendada innovaatilisi tehnoloogiaid muutes näiteks merejäätmed väärtuslikuks ressursiks.
Kuressaare kolledž pakub tänavu kolme õppekava: meretehnika ja väikelaevaehitus, kestlikud sinimajanduse tehnoloogiad ning meretehnika magister.
Rakenduskõrgharidus
Meretehnika ja väikelaevaehitus
Õpe toimub sessioonõppena. Tudengid osalevad loengutes, praktikumides ja seminaridel ainult õppesessiooni kestel, muul ajal aga teevad iseseisvat tööd, muuhulgas e-õppe vormis juhendatuna. Soovijate olemasolul on võimalik avada ka päevaõppe rühm.
Meretehnika ja väikelaevaehituse õppekava sessioonid on kord kuus, esmaspäevast laupäevani. Semestris on seega 4 auditoorse õppetöö sessiooni, millele lisanduvad eksamid ja praktika. Väljaspool sessioone juhendavad õppejõud tudengite iseseisvat tööd digikanalites.
Õpingute raames tuleb kindlasti sooritada ka praktika, hilisem lõputöö ja praktika on sageli omavahel seotud.
Meretehnika ja väikelaevaehituse rakenduskõrgharidusõpe on mõeldud neile, kes armastavad merd ja tehnoloogiat. „See on eriala, kus saad nelja aasta jooksul õppida, kuidas ehitada ja disainida erinevaid väiksemaid laevu – paate, kaatreid, jahte ja töölaevu,“ selgitab programmijuht Mihhail Afanasjev.
„Saad teada, milliseid materjale ja seadmeid kasutatakse laevaehituses ja kuidas need töötavad. Sul on võimalus ka ise katsetada oma ideid mudelkatsebasseinis ja materjalilaboris. Lisaks saad valida mere-elektroonika mooduli, kus õpid tundma elektrilisi süsteeme ja navigatsiooniseadmeid. Ülikooli lõpetades oled laevaehitusinsener, kes saab töötada nii Eestis kui ka välismaal.“
Õppekoha saamiseks peab kandidaadil olema keskmine hinne vähemalt 3,5 või matemaatika eksami tulemus vähemalt 50 punkti ning vastuvõtuankeedi ja vestluse tulemus vähemalt 5 punkti
Meie lektor Paavo Kuuseok soovitab enne õppima asumist läbi töötada "Matemaatika õhtuõpiku", mis on tasuta kättesaadav siit.
Bakalaureuseõpe
Kestlikud sinimajanduse tehnoloogiad
Õpe toimub Kuressaares sessioonõppena, üks õppenädal kuus (teisipäevast-laupäevani).
Sinimajandus on valdkond, mis hõlmab endas meretransporti (sh laevad ja sadamad), taastuvenergeetikat, vesiviljelust ja merekeskkonda kui ökosüsteemi, aga ka rannikuturismi. Sinimajandus kui kiirelt arenev sektoriteülene tegevusvaldkond tegeleb mitmete kriitiliste, keerukate, alles lahendamist ootavate probleemidega, mis vajavad teaduspõhist lähenemist.
Õppekava valmistab ette jätkusuutlikke arengutrende ja valdkonna tehnoloogiaid tundvaid laiapõhjaliste teadmistega spetsialiste, kes oskavad rakendada omandatud teadmisi sinimajanduse probleemide lahendamisel ning innovaatiliste lahenduste väljatöötamisel. Õppekava läbinu saab jätkata õpinguid magistriastmes ning osaleda teadus(arendus)tegevuses.
Õppekava tarbeks on koostatud spetsiaalsed, merekeskkonna mõistmist toetavad ning merd kui ressurssi väärtustama õpetavad ained. Õppija saab teadmised merekeskkonnast ja selles rakendatavatest tehnoloogiatest, aga ka rohelisest ettevõtlusest, innovatsioonist, säästlikest materjalidest ning roheenergeetikast. Valikainete moodulis on esindatud erinevate valdkondade teemad: toorme väärindamine, rannikuturism, meretransport, tootearendus, disain ja projekteerimine. Õppes pannakse rõhku kestlikkuse põhimõtteid järgivatele tehnoloogiatele ja lähenemistele sinimajanduses.
Õppekava läbimisel omandab lõpetaja laialdased merekeskkonnaalased baasoskused ja -teadmised mis annavad ettevalmistuse tööks merekeskkonna kaitse ja rohepöörde korraldamisel ning tootearenduse tehnoloogiliste lahenduste loomisel. Bakalaureusekraad sinimajanduse tehnoloogiate alal võimaldab töötada ka meretoorme väärindamisega tegelevates ettevõtetes ning sinimajandusega seotud tootmis- või arendusüksustes.
Kestlike sinimajanduse tehnoloogiate bakalaureusekava kutsub õppima neid, kes hoolivad merekeskkonna seisundist ning soovivad leida ja rakendada tehnoloogilisi lahendusi mereressursside paremaks kasutamiseks. Õppekava märksõnad on kestlikkus, loodusvarade ja meretoorme väärindamine ning tehnoloogiad.
Mereprotsesside sügavamaks mõistmiseks tuleb tunda füüsikalisi nähtusi ja keemilisi protsesse. „Selgitame tudengitele looduse, inimese ja majandustegevuse omavahelisi seoseid. Analüüsime inimtegevuse mõju ja tagajärgi, õpetame katsetama ja kasutama erinevaid tehnoloogiaid,“ täpsustab programmijuht Merit Kindsigo.
„Anname ülevaate kliimamuutustest ja energeetikast, õpetame projekteerimist ja digitaalset tootmist ning rohelist ettevõtlust. Tutvustame innovatsiooni ja säästlikke materjale“.
Valikainete loetelu on pikk: toorme väärindamisest rannikuturismini ning meretranspordist tootearenduse ja -disainini.
Kolmeaastase õppekava läbimine annab ettevalmistuse, et töötada sinimajanduse valdkonna projektijuhina, kestlike tehnoloogiate koordinaatorina, konsultandina, spetsialistina. Jätkusuutliku sinimajandusega seotud töökohti leidub taastuvenergia, kalanduse, vesiviljeluse, meretranspordi ja- tehnoloogia, mere keskkonnahoiu ja rannikuturismiga seotud sektorites. Samuti on võimalik jätkata magistriõppes ning tegelda teadusarenduse ja -uuringutega.
Õppekoha tagab laia matemaatika tulemus vähemalt 50 punkti ning eesti keel vähemalt 50 / eesti keel teise keelena 60 punkti. Kui õppima tuleku kinnitab vähem kui 40 sisseastujat, pakutakse madalamate riigieksami punktidega kandidaatidele õppekohti kuni piirarvu täitumiseni, pingerea alusel, aga mitte rohkem kui kuni 50%-le lävendi ületajate arvust. Soovijate olemasolul avatakse ka päevaõppe õpperühm.
Magistriõpe
Meretehnika magister
Õppekeel inglise keel, õppevorm päevaõpe
- Tunneb meretööstust laiemalt, omades mitmekülgset insenerikompetentsi;
- On ekspert laeva või muu merekonstruktsiooni projekteerimise ja ehituse alal;
- Oskab lahendada rohepöördega seotud ülesandeid: säästlikest materjalidest merekonstruktsioonide arendamine, laevade ümberehitus kliimaneutraalsete kütuste jaoks või ujuvate tuulikute ehitus merre.
Keda ootame õppima?
Meretehnika magistrikavale on kandideerima oodatud õppurid nii Eestist kui ka välismaalt. Eelduseks on bakalaureusekraad mõnel tehnilisel erialal. Võimalikeks sisseastujateks on näiteks meretehnika ja väikelaevaehituse õppekava lõpetajad, tootearenduse ja tootmistehnika eriala lõpetajad, rakendusfüüsika bakalaureusekava või integreeritud tehnoloogiate bakalaureusekava läbinud õppijad.
Õppekava on maailma mõistes unikaalne: fookuses on nii uute laevade ehitamine kui ka laevade kasutuse ajal tehtavad ümberehitused.
„Kaks aastat kestvas magistriõppes saab õppija põhjalikud teadmised ujuvkonstruktsioonide disainist, ehitusest ja materjalidest,“ selgitab programmijuht Liina Tabri. Õppekava koosneb nii teoreetilisest kui ka praktilisest õppest, mida viiakse läbi tipptasemel laborites.
„Loodud on igakülgsed võimalused laevade mudelkatseteks basseinis ja avaveel, arvutisimulatsioonideks, materjalide ja tootmistehnoloogiate hindamiseks merelises kliimas ja lainekoormustes. Enne mereseadme ehitusega alustamist loovad tudengid selle täieliku mudeli virtuaalkeskkonnas ja teevad põhjalikke simulatsioone,“ selgitab Tabri.
Õppekava lõpetaja on laeva või muu merekonstruktsiooni projekteerimise ja ehitamise ekspert ning võib töötada kõrgepalgalise insenerina või tootmisjuhina laevatehases, projekteerijana inseneribüroos, teadurina mainekas ülikoolis. „Ei ole harv olukord, kui lõpetajast saab edukas juht enda rajatud ettevõttele“, märgib Liina Tabri. Programm on suunatud nii hiljuti bakalaureuseõppe lõpetanutele kui ka juba töötavatele spetsialistidele, kes soovivad oma teadmisi ja oskusi täiendada.
Meretehnika magistriõppe erialale kandideerimise eelduseks on bakalaureusekraad mõnel tehnilisel erialal ning õppekoha saamiseks tuleb esitada motivatsioonikiri ja läbida inglise keeles vestlus.
Loe Saarte Hääle artiklit - 1. kursuse magistriõppe tudengid räägivad õpingutest!