Merileen Kiisk on TalTechi majandusteaduskonna magistrikava ärirahanduse ja majandusarvestuse selle aasta lõpetaja, kes töötab Amsterdamis kindlustustoodetele keskenduvas tehnoloogia iduettevõttes “Insify” raamatupidajana. “Oma ülikooli teekonnani jõudsin kutsekeskkoolist läbi sisekujunduse õppimise. Sain aru, et loomemaailm oma otseses vormis ei olnud päris see, mida professionaalselt teha tahaksin. Seejärel leidsin end keskendumast reaalainetele, et liikuda hoopis vastupidisele erialale – raamatupidamisse,” räägib ta oma teekonnast tänaseni. Merileen on võtnud oma südameasjaks: kuidas viia sajanditevanune valdkond tulevikku.
Teekond lõputööni
Kui ühel järjekordsel hilisõhtul kodutöödele keskendusin, tookord rahvusvahelise arvestuse aine raames valmivale esseele krüptovarade teemal, puutusin plokiahela kontseptsiooniga esmakordselt sügavamalt kokku. Õppisin tundma plokiahelat tema fundamentaalsete tehnoloogiliste eeliste poolest, millel on vähe ühist (halba) populaarsust kogunud krüpto „investeerimisskeemidega“.
Plokiahela tehnoloogia lubab muuta kogu senise raamatupidamise loogikat radikaalselt, läbipaistvalt ja pöördumatult. See on käegakatsutav tulevik, mis vajab raamatupidajate, aktiivset kaasatust juba täna. Esmapilgul keeruline tehnoloogiamaailma saladus osutus hoopis paljutõotavaks futuristlikuks lahenduseks raamatupidamise maastikul.
Teema on küll paljulubav, kuid senised uurimused piirduvad tehniliste inimeste poolt loodud lahendustega, kus puudub sisend raamatupidamise spetsialistide poolt. Just see sümbioos on võtmetähtsusega, kui tahame plokiahela võimalusi päriselt rakendada. See ajendas mind oma magistritöö raames teemasse süvitsi minema ja nimetatud tühimikku täitma.
Minu lõputöö kannab pealkirja “Blockchain adoption in accounting: perception gaps and strategies for collaboration between accountants and software developers” ja selle eesmärgiks oli luua raamistik, mis ühtlustab erinevaid arusaamasid tarkvaraarendajate ning raamatupidajate vahel.
Efektiivsus sünnib koostööst
Näeme, et tehnoloogia tõstab pead pea kõikides eluvaldkondades, kuid läbilöövad lahendused vajavad koostööd mitmete valdkondade vahel. Et plokiahela tehnoloogiat raamatupidamises rakendada on vaja sisendit nii tarkvaraarendajatelt, raamatupidajatelt kui ka regulaatoritelt. Arvestades, et spetsialiseerumised on üha kitsamad, räägivad erinevate valdkondade inimesed „erinevat keelt“.
Miks on plokiahela tehnoloogia rakendamine raamatupidamises oluline? Tehnoloogiast ümbritsetud maailmas on aeg, et inimene ei peaks enam raamatupidamist rida-realt kontrollima, vaid see toimuks usaldusväärselt, efektiivselt ja automaatselt. Plokiahela fundamentaalsed põhitõed toetavad raamatupidamise põhiprintsiipe ning loovad võimaluse läbipaistvamaks praktikaks. Alustades kannetest, mida ei ole võimalik tagantjärele muuta või kustutada, lõpetades ühtse informatsiooniga kõikide osapoolte üleselt – eesmärk on vähendada pettuste esinemist, muuta töö efektiivsemaks läbi tarkade lepingute ning jätta raamatupidajale vaid väärtustloov töö.
“Tehnoloogia omaksvõtmise võti ei ole alati tehniline, vaid inimlik”
Magistritöö disainisin Unified Theory of Acceptance and Use of Technology (UTAUT) mudeli baasil, mida kasutatakse sageli uute tehnoloogiate omaksvõtu hindamisel. Arvestades, et plokiahelal põhinevad raamatupidamissüsteemid ei ole veel kasutuses, kohendasin mudeli vastavalt tulevikku vaatavaks. Sisendit kogusin kasutades küsimustikku, mille saatsin laiali rahvusvaheliselt kahele erinevale grupile – plokiahelast teadlikud raamatupidajad ja raamatupidamisest teadlikud tarkvaraarendajad. Uuringusse kogunes vastuseid 49’st riigist, mis näitab, et tulemused olid väga rikkalikud.
Läbiviidud korrelatsioon-, regressioon- ja temaatiline analüüs näitasid, et kahe grupi vahel esinevad märgatavad erinevused. Üllataval kombel on raamatupidajad rohkem altid plokiahelal põhinevat raamatupidamissüsteemi kasutama, kui on tarkvaraarendajad seda arendama. See räägib vägagi olulise loo – tehnoloogia omaksvõtmise võti ei ole alati tehniline, vaid inimlik. Kahe grupi motivatsioonid on erinevad – raamatupidajatel on olulisel kohal usaldus süsteemi enda ja selle kasude vastu. Seevastu arendajatele on olulisim süsteemist saadav lisandväärtus ja nende kolleegide/ eriala asjatundjate poolne surve ning tugi.
Murdeliste tehnoloogiate laiem kasutuselevõtt ei sõltu ainult nende tehnilisest valmisolekust, vaid ka regulatiivsete raamistike olemasolust. Heaks näiteks on e-arved, mis täidavad head eesmärki, kuid mis said tõeliselt hoo sisse alles siis, kui nende kasutamine muutus avalikule sektorile kohustuslikuks. Sama kehtib ka plokiahelal põhinevatele raamatupidamissüsteemidele – tehniline valmisolek peab käima käsikäes regulatiivsete muudatuste ja haridusega. On aeg küsida, kas meie süsteemid ja inimesed on selleks valmis. Plokiahela tehnoloogia ei muuda raamatupidaja rolli üleöö, aga see muudab meie ootusi, töö tähendust ja vastutust. Valik on meie – kas jääda passiivseks jälgijaks või võtta vastutus ja kujundada tulevikku. Mina olen otsustanud viimase kasuks.