Õnnelikud on need, kes gümnaasiumi lõpus teavad täpselt, mida oma elus teha tahavad – aga neid on pigem vähe. Mida aga õppida, kui tahaks ülikooli minna, aga ei tea, mida õppida? Mõni valib edasiõppimise tee vanemate, mõni sõprade, mõni tulevase töö palga ja mõni ülikooli asukoha järgi.
Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll toob välja, et bakalaureusetasemel õpivad noored keskendunult õppima ning see hõlbustab edaspidises elus enda täiendamist. „Magistriharidus on juba spetsialiseerunum ja aegub tänapäeval nii kiiresti, et Euroopa ülikoolid mõtlevad juba hariduskindlustuse peale – kui tunned, et teadmised jäävad ajale jalgu, maksab kindlustus täiendkoolituse kinni,“ räägib Voll. Elukestva õppimise aluseks on aga just tugevad baasteadmised ja oskus õppida.
Nii et üks hea valikukriteerium on universaalsus: kui valid eriala, mis annab tugeva baasi ehk laiad ja põhjalikud alusteadmised, on võimalik oma täpsemat erialavalikut mõne aasta jagu edasi lükata, samas tagada igavene arenguvõimalus.
Üks sellistest erialadest on rakendusfüüsika. TalTechi rakendusfüüsika õppeprogrammi juht Raavo Josepson lubab, et õppekava annab laiapõhjalise reaalteadusliku hariduse, mis võimaldab töötada või edasi õppida väga erinevates valdkondades. „Kui sa ei ole veel otsustanud, millist inseneri eriala õppida või lihtsalt ei soovi siduda ennast mõne kitsa erialaga, siis on rakendusfüüsika väga hea valik, kuna saadud universaalsed teadmised füüsikast, matemaatikast, andmeteadusest ja infotehnoloogiast mõtlemine lubavad sul edasi õppida või töötada sisuliselt ilma piirideta, IT materjaliteaduseni, matemaatikast majandusfüüsikani või kliimauuringutest osakestefüüsikani,“ selgitab Josepson. „Nõudlus selliste spetsialistide järgi, kes suudavad erinevate erialade teadmised omavahel koos tööle panna, kasvab iga päevaga nii Eestis kui mujal maailmas,“ räägib programmijuht. Tema sõnul kohtab rakendusfüüsika õppekava lõpetajaid tihti ka juhtivatel kohtadel ja asutustes, mida esmapilgul ei pruugi kohe füüsikaga seostada: pangandus, IT, meditsiin, filmitööstus (isegi Hollywood) jne.
Kui oled huvitatud majandusest, kuid ei oska veel täpselt suunda valida, sobib rakenduslik majandusteadus – see õppeprogramm annab tugeva majandushariduse põhja, millelt on hiljem lihtne spetsialiseeruda, sest tunned hästi majanduse toimimist nii ettevõtte-, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Õppekava programmijuht Helery Tasane rõhutab, et lisaks teoreetilisele majandusõppele pakub rakenduslik majandusteadus laiapõhjalist praktilist õpet teooriate rakendamisel elulistesse majandustemaatilistesse analüüsidesse.
Erialavalikul võib lähtuda ka sellest, kui avarad on töötamise võimalused pärast ülikooli lõpetamist. Mida rohkem on sel erialal õppijaid, seda rohkem on hiljem spetsialiste ka tööturul, kellega konkureerida.
Riistvara arendus ja programmeerimine on Tehnikaülikooli ainus bakalaureusetasemel riistvaraga tegelev õppekava – see tähendab, et ka tööturul on selle eriala konkurente vähem ja töötasu kõrgem. Õppeprorektor Voll toob välja, et 2019. aastal võeti TalTechis tarkvaraerialadele õppima 513 tudengit, riistvara asus tudeerima vaid 27. Programmijuht Andres Eek rõhutab, et õppekava annab teadmised nii tarkvarast kui riistvarast, avades korraga mõlemad uksed, ning tulevikus on olemas oskused näiteks intelligentsete automaatsüsteemide projekteerimiseks, aga muidugi ka võimalused kõiksugu IT-erialadel edasi õppimiseks, nt äriinfotehnoloogia või arvutisüsteemid.
Laevamehaanika on aga hästi rakenduslik haridus ning kui Sul on mehaaniku diplom Eesti mereakadeemiast, on Sul tööturul tugev eelis: võid töötada nii laevakompaniides, laevaremondi- ja laevaehitusettevõtetes või tööstuses kui ka laevadel, sest oled juba õpingute ajal läbinud meresõidupraktika. Programmijuht Taavi Tamm lisab, et haritud laevaohvitseride tööturg on globaalne ja võimalusterohke: „Ainuüksi Euroopas on ligi paarkümmend tuhat vakantset töökohta tüürimeestele ja laevamehaanikutele ning palgad on võrreldes enamiku kaldaerialadega soliidsed.“ Spetsialiste, kes võivad laevadel töötada, on väga vähe. Pole vist vaja lisada, et see eriala sobib mehaanikahuvilistest seiklusteotsijaile: tööga käib kaasas võimalus näha maailma, prii toit, majutamine ja tööriietus laeval.
Kui valida eriala tulevikust, on energia kindel valik. Õppeprogrammi Energiamuundus- ja juhtimissüsteemid juht Toomas Vaimann soovitab eriala neile, keda huvitab elekter, elektroonika, automaatika ja sellega seotud rakenduslik IT; kes tahavad teada, miks ja kuidas erinevad seadmed ja süsteemid töötavad, kuidas arendada kaasaegset elektritransporti, elektervalgustust ja efektiivseid tööstussüsteeme, ning olla osaks rohelisema ja energiatõhusama tuleviku loomisel. See magistriõppekava sobib varasemalt elektri, elektroonika, mehhatroonika, mehhaanika, automaatika või nendega seotud erialade lõpetajatele.
„Tarkvõrgud ühendavad elektri ja infotehnoloogia ning muudavad kogu energiamaailma üheks tervikuks. Õppekava koondabki teadmised energia- ja mehhaanilistest, tööstus- ning olmesüsteemidest, elektrotehnikast ja elektroonikast, automatiseerimisest ning IT-st,“ räägib programmijuht. Õppekava tegeleb ka teiste energialiikidega seotud eripärade ja tehnoloogiliste lahendustega – energiat saab ju lisaks muundada ka soojuseks, valguseks, liikumiseks jne. Vaimann kinnitab, et elektrienergia ja energiamuunduse spetsialiste on alati vaja ja selle valdkonna insenere on turul pidevalt puudu.
Kui eksled TalTechi õppekavade vahel ega suuda otsustada, ootame sind karjäärinõustamisele. Loe lisa ja võta ühendust.
Autor: Mari Öö Sarv