Tehnikaülikooli Rohelistel teemakuudel on jaanuaris fookuses soojus ja valgus. Lisaks riietele ja küttesüsteemile tasub mõelda ka talvisele toidulauale, et püsida terve, aga ka hoida sooja. Üleilmsed toidu- ja terviseajakirjad avaldavadki igal talvel loetelu toiduainetest, mida tasuks külmal ajal keha soojendamiseks ja energia saamiseks eelistada. Nendest nimekirjadest leiab tuttavaid toiduaineid-vürtse-taimi, mis aitavad külmetuse korral, aga sobivad ka igapäevamenüüsse. Pea igas meedias ilmunud loetelus või tervishoiuspetsialistide soovitustes on ingver, kurkum, kaneel, küüslauk, tšilli, kaerahelbed, pähklid, seemned, tumedad lehtviljad. Eriti hea , kui kasulikust kraamist teha suppi või teed (esile tõstetakse kõrvitsasuppi, oasuppi, kaerahelbeputru, ingveriteed ). Kõik on vist näinud mõnda välismaist filmi või seriaali, kus keegi toob haigeks jäänud peategelasele kanasuppi. Terviseportaal Health jagab toitumisnõuandeid lausa igaks ajahetkeks ja terviseseisundiks.

Traditsioonid versus teadus

Hiina traditsioonilises toidukultuuris liigitatakse toidud külmadeks, jahedateks, soojadeks ja kuumadeks vastavalt nende mõjule kehale, kirjutavad Hiina teadlased väljaandes Journal of Agriculture and Food Research ilmunud teadusartiklis. Soojad või kuumad toidud aitavad tõsta keha sisemist soojust, parandada vereringet ja n-ö toita keha energiat, samas kui külmad või jahedad toidud rahustavad, eemaldavad toksiine ja vähendavad kuumust. Idamaades on tuhandeid aastaid kasutatud neid tunnuseid ka tervislike toiduvalikute tegemise alusena.

Kaasaja inimest aga huvitab, kuidas on nimetatud külmad/kuumad omadused seotud toidu toiteväärtusega. Kas rahvatarkust ja traditsioone uskuda? Traditsioonilises Hiina meditsiinis on levinud seisukoht, et toidu külmad ja kuumad omadused tulenevad selle koostisosadest.

Eelnimetatud Hiina teadlaste uuringus analüüsiti 179 toitu lähtuvalt kategooriatest külm, tavaline ja kuum. Võrreldes varasemate sarnaste töödega oli toiduainete mitmekesisus märgatavalt suurem. Toidu koostise andmed saadi USA põllumajandusministeeriumi (USDA) statistikast ja Hiina vastavatest andmebaasidest. ANOVA ja mitmemõõtmelise statistilise analüüsi abil uuriti toidu nn soojendavaid ja jahutavaid omadusi mõjutavaid tegureid ning komponentide koostoimet.

Mida näitasid tulemused?

Uuringu tulemused kinnitasid, et toidu külmad ja kuumad omadused sõltuvad suurel määral selle koostisest. Täpsemalt leiti, et energiat andvad ained – valgud, süsivesikud ja lipiidid – aitavad oluliselt kaasa toidu kuumale loomusele, kuna need varustavad organismi energiaga keha funktsioonide säilitamiseks.

Uuringust selgus, et 18 toidukomponendil on statistiliselt oluline mõju toidu külmadele ja kuumadele (või soojendavatele) omadustele. Nende hulka kuulusid vitamiin B6, folaat, vesi, vitamiin B12, mangaan, energiasisaldus, süsivesikud, valgud, vitamiin E, fosfor, kaalium, niatsiin, vitamiin C, kiudained, kaltsium, lipiidid, vitamiin A ja kofeiin.

Kuna loetelust seitse olid vitamiinid, saab vitamiine pidada olulisteks mõjuteguriteks (B6, A, C, folaat). Leiti, et kofeiin muudab toidu n-ö soojendavaks, mis viitab sellele, et ka funktsionaalsetel komponentidel on oluline mõju. Samuti tuvastati mõningate komponentide statistiliselt olulised koostoimemõjud.

Tähtis on ka info, et toidu mõju kehasoojale ei tulene ainult selle temperatuurist, vaid ka sellest, kuidas toit metaboliseerub ning milliseid makrotoitaineid see sisaldab (valk, rasv, süsivesikud), mis suurendavad n-ö sooja tootmist seedimise ajal. Uuringust selgus, et traditsioonilised “soojad” ja “külmad” toidud on osaliselt kooskõlas teaduslike leidudega: energiarikkamad toidud ja teatud vürtsid (nt tšilli, ingver) stimuleerivad soojust ning vereringet. 

Põhjaliku ülevaate Hiina teadlaste uuringust ja tulemustest leiab väljaandest Journal of Agriculture and Food Research.