Märke sellest, et Saara võiks tulevikus kestliku majandusega seotud erialani jõuda, võis näha juba tema lapsepõlves. Eredalt mäletab ta bussiradadel sõitvate elektriautode imetlemist ning soovi tulevikus ummikute vältimiseks isegi särtsuautoga ringi vurada. „See lapsepõlve praktiline loogika oli mu esimene iseseisev mõttekäik säästva liikumise ja keskkonnasõbralikkuse suunas, isegi kui ma seda siis veel nii ei nimetanud,“ ütleb Saara.

Kui kätte jõudis aeg keskkooli lõpus edasise eriala osas otsus langetada, soovis ta valida midagi sellist, millel oleks kindel tulevik ja mis panustaks ühiskonda. Varem oli ta kaalunud nii hambaarsti kui ka õpetaja ametit, aga üks tundus liiga intensiivne ja teine liiga ühetaoline. „Kui TalTechi fuajees istudes õppekavasid sirvisin ja nägin nime Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus, tundsin kohe ära - see ongi see! Valdkond, mis ühendab keskkonnateemad, majanduse ja ühiskondliku vastutuse,“ räägib sel kevadel õppekaval esimest kursust lõpetav neiu.

Ainulaadne õppekava ja praktilised tegevused

Kõnealune õppekava seob tervikuks teadmised ettevõtlusest, majandusest, uutest ärimudelitest, kestlikest praktikatest ja rohetehnoloogiatest, et koolitada välja kaasaegses ühiskonnas nõutud kompetentsidega spetsialistid. Õppekava on Eestis ainulaadne – ükski teine bakalaureuseõppekava ei paku sedavõrd kõikehõlmavat sissevaadet jätkusuutlikusse ettevõtlusesse ega ringmajandusse. Seetõttu oli Saara veendunud, et tegemist on populaarse erialaga ja kursus saab kindlasti rahvast täis.

„Reaalsus oli vastupidine – sügisel oli meid ainult kaheksa tudengit. Õppejõud nimetas seda butiikõppeks ja tegelikult see sobib mulle suurepäraselt,“ tõdeb ta. Väikses grupis on Saara sõnul võimalik pidada sisukamaid arutelusid, kogeda personaalsemat lähenemist ning saavutada sügavam kontakt nii aine, õppejõudude kui kursusekaaslastega.

Samuti meeldib talle see, et õpe on praktiline. „Oleme lahendanud kaasuseid, käinud ettevõtetes, kuulanud praktikutest külalislektoreid,“ räägib Saara. Eriti eredalt on talle meelde jäänud esimene õppekäik keemiaettevõttesse Eastman Specialties OÜ. „Olin siis nii algaja, et ei osanud isegi küsimusi küsida, aga see teadmatuse tunne motiveeris edasi õppima,“ meenutab ta.

Saara on ära tabanud jätkusuutliku ettevõtluse olemuse ning asjaolu, et lisaks rohelisele mõtteviisile hõlmab see endas üldist vastutust. „Organisatsioon vastutab oma töötajate, keskkonna, kogukonna ja tulevikupõlvede ees. Selle keskmes on arusaam, et äritegevus ei saa toimuda ainult kasumile mõeldes, vaid peab arvestama ka sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega,“ selgitab ta.

Samuti on tema jaoks väga põnev ringmajanduse kontseptsioon. „Olgu selleks vanade rõivaste korduvkasutus, toidujäätmete vähendamine või ehitusmaterjalide taaskasutus – ringmajandus on oluline osa kestlikust tulevikust,“ ütleb ta. Saaral ja tema kaastudengitel avanes juba esimesel kursusel võimalus korraldada gümnasistidele ka ringmajanduse päev, mis oli neiu sõnul väga inspireeriv kogemus.

Kokkuhoidev koolipere ja looduskaunis piirkond

Kui õppepaik või töökoht ei asu Tallinnas, tekitab see koheselt paljude inimeste jaoks elukorralduslikke küsimusi ning suur osa inimesi peavad paremaks sel juhul õppekohast või tööpakkumisest loobuda. See ei kehtinud aga Saara kohta, kel läks enda sõnul vaja vaid kolme minutit, et jõuda veendumusele enda soovis asuda õppima Tallinnast umbes kahetunnise autosõidu kaugusel asuvasse Virumaa kolledžisse Kohtla-Järvel. Osa õppetööst viib tudengid ka kõrvalasuvasse Jõhvi linna.

„Saatsin eriala kodulehe perevestlusesse ja kõik toetasid mind. Ema ütles, et kui eriala on õige siis tuleb minna ja õde lisas, et kolm aastat lähevad kiiresti. Pigem nägin seda kui uut väljakutset, võimalust arendada vene keele oskust ja kogeda midagi uut,“ sõnab tudeng.

Põhi- ja keskhariduse omandas Saara Tallinna 21. koolis ehk pealinna ühes suurimas koolis, kust üleminek Virumaa kolledžisse on mõjunud talle enda sõnul rahustavalt. „Siin on rohkem aega, vähem inimesi. Isegi kolledži direktoriga oleme sina-peal ja õppejõududega on väga avatud suhtlus. Saab julgelt küsida küsimusi ilma kartuseta sattuda suure auditooriumi ees piinlikku olukorda, samuti ei ole siin suurlinna segajaid. See kõik annab õppimisele palju juurde,“ leiab Saara.

Lisaks õppe sisulisele poolele sümpatiseerib teda ka piirkond laiemalt ning müüt nagu poleks Ida-Virumaal vaba ajaga midagi peale hakata ei pea tema sõnul paika. „Mulle meeldib sport – käin jooksmas ja jõusaalis. Jõhvis olles käin vahel kinos ja eriti meeldib mulle sealne Uuskasutuskeskus, kust ma kunagi tühjade kätega ei lahku,“ räägib Saara. Samuti naudib ta Ida-Virumaa loodust. „Rannikuäär on täiesti imeline. Alati kui bussiga Kohtla-Järvele või Narva sõidan, siis imetlen kenasid vaateid,“ muljetab neiu.

Ühe piirkonnaga seotud kitsaskoha oskab ta siiski välja tuua. „Võib-olla kõige keerulisem on keelebarjäär. On olnud olukordi, kus suhtlus eakaaslastega on raskem, sest eesti keelt ei räägita vabalt. Aga püüan rääkida selgelt ja lihtsalt,“ ütleb Saara lisades, et imetleb igapäevase suhtluskeelena vene keelt kasutavate noorte võimekust õppida eesti keeles näiteks keemiat või masinaehitust.

Vali eriala, mille kallal võid töötada ka väsinuna

Kuigi Saara on juba esimese bakalaureuseaasta jooksul omandanud ohtralt erialaseid teadmisi ja saanud valdkonnaga seotud praktilist sissevaadet, ootab ta põnevusega ka kahte järgmist õpinguaastat. „Millegipärast ootan keemia ainet väga. Koolis ei olnud ma keemia tunnis kõige osavam, aga huvitav on see siiski. Samuti olen kuulnud, et kolledžis on väga-väga head keemia õppejõud,“ ütleb ta.

Esimesed sammud erialasel tööpõllul on Saara tänaseks juba teinud, töötades hetkel Swedbankis jätkusuutlikkuse juuniorspetsialistina. „Swedbanki-sugusesse ettevõttesse tööle saamine oli tõeline unistuse täitumine. Näen oma silmaga, kuidas jätkusuutlikkust integreeritakse panga toimimisse ning olen lühikese ajaga palju õppinud,“ räägib Saara.

Samuti jagab ta teistele noortele kasuliku soovituse, mida eriala valides silmas pidada. „Soovitan valida sellise eriala, mille kallal tahaksid töötada ka väsinuna. Kui see päriselt sind huvitab, ei ole ükski kodutöö tüütu kohustus vaid arendav võimalus,“ usub Saara.

Kui Saara kogemus Sind kõnetas ning soovid rajada karjääri mitmekülgses ja mõjuka sisuga valdkonnas, siis tule õppima TalTech majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava eriala jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus TalTechi Virumaa kolledžisse!

Tutvu õppekava ja sisseastumistingimustega siin.

Reaalsed teadmised loovad reaalseid lahendusi. Esita avaldus TalTechi 3. juuli keskpäevaks: taltech.ee/reaalne

Õppekava loomise ja arendamisega seotud tegevusi toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi meetmest „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“.