Loodusteadustel on igas tehnikaülikoolis kindel koht, kuid vahel kiputakse unustama, et insenerihariduse aluse moodustab matemaatika ja füüsika kõrval ka keemia – seda just keemiainseneride jaoks.
Juba seitsmeteistkümnendat korda toimuva TalTechi loodusteaduskonna konverentsi eel tuleb taas rõhutada ja meelde tuletada, et tänapäeva inseneeria ei ole ainult ehitus, masinaehitus ja energeetika, vaid hõlmab erinevaid tehnoloogiaid, kaasa arvatud IT-, kõne-, toidu-, biotehnoloogiaid jne, nende kõrgel innovatsiooni ja kestlikkuse tasemel kaasates sellesse ka tehisintellekti.
Teemade rohkus ei lõhesta, vaid liidab
Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonnas kohtuvad matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia ja geoloogia erinevatel õpetamise ja teaduse tasemetel. Selline teemade rohkus ja erinevus võib esmapilgul pigem tunduda teaduskonda lõhestav kui liitev. Kuid nii see pole – kaasaegse teaduse üheks iseloomujooneks on interdistsiplinaarsus ja selle heaks näiteks ongi loodusteaduskonna teaduskonverentsid, mis on toimunud regulaarselt pea kaks aastakümmet, alates tollase matemaatika-loodusteaduskonna konverentsist 2008. aastal.
Iga dekaani jaoks on teaduskonverentsi korraldamine muutunud südameasjaks ja teaduskonna jaoks kindlaks traditsiooniks, mille üheks osaks on tipptegijate osalemine.
Aastate jooksul on meie teaduskonna konverentsil esinenud ülikooli audoktorid – professor Martin Schröder Nottinghami Ülikoolist, professor Victor Snieckus Queensi Ülikoolist ning professor Kari Rissanen Jyväskylä Ülikoolist, aga ka teadlased Tartu Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist.
Teaduskonverentsil on ka kultuurilooline väärtus
Lisaks teaduskonna oma teadlastele esinevad alati ka Eesti Vabariigi keemia ja molekulaarbioloogia ja/või tehnikateaduste valdkonna teaduspreemia laureaadid. Uueks suunaks on saanud teiste teadusvaldkondade esinejate kaasamine. Nii on konverentsil ettekande pidanud EKA tollane rektor professor Mart Kalm, Cambridge Ülikooli professor Annela Anger-Kraavi, Tallinna Ülikooli professor Indrek Ibrus jt. See annab konverentsile laiema kultuuriloolise tähise. Kuivõrd ligikaudu pooled meie doktorantidest on välismaalased, peame Eesti teaduse ja kultuuri laiemat tutvustamist neile oluliseks.
Ka käesoleva aasta konverentsil on teemad traditsiooniliselt laiad: hõlmates päikeseenergeetikat (professor Ilona Oja Acik), merekeskkonda (teadur Natalja Kolesova), kaevandamise reaalaja seiret (järeldoktor-teadur Bruno Grafe), rinnapiima oligosahhariidide sünteesi (ettekande teeb käesoleva artikli autor) ja südamerakkude biofüüsikat (professor Marko Vendelin).
Laiema kultuuriloolise pildi lisab seekord akadeemik Mare Kõiva Eesti Kirjandusmuuseumist. Ja nagu ikka, saavad konverentsil lühiloenguteks sõna ka meie doktorandid.
Nii saabki küsimus “miks on teaduskondade teaduskonverentse vaja” vastuse: loodusteaduskonna teaduskonverents on olnud teenäitajaks ülikoolis, kinnistunud teaduskonna traditsioonina ja jätnud positiivse jälje loodusteaduskonna üldisesse arengusse.
Loodusteaduskonna XVII teaduskonverents toimub 27. novembril 2025. Teaduskonverentsil esinevad ettekannetega väliskülalised ja TalTechi loodusteaduskonna teadlased. Konverentsi lõpetavad loodusteaduskonna doktorantide välkettekanded.