Kui olin üliõpilane, inspireeris mind Eesti Energia õppeaine, kus toodi päriselu näiteid ning avati teoreetilisi lähenemisi läbi reaalse töö praktiliste vajaduste. Selles õppeaines saime ka ettekujutuse, kuidas elu Eesti Energia eri valdkondades käib ning mida üks insener erinevatel ametikohtadel igapäevaselt teeb. Nüüd on mulle tavatöö kõrvalt hingelähedane loenguseeria(te) organiseerimine ja väljatöötamine TalTechis.
Leian, et see on väga hea viis tuua üksteisele lähemale teoreetiline koolielu ja praktiline ettevõtete elu. Kooliajast mäletan, et ei saanud päris hästi aru, miks ma neid koonuseid joonestan, integraale arvutan või täringumängu tõenäosusteoorias mängin. Alles mõni aasta hiljem tööturul mõistsin, et tegelikult oli paljudel asjadel iva ja kasu sees. Miks aga ei tekkinud see tunne kohe, baka esimese aasta tudengina? Ehk võinuks koonuse asemel joonestada Saku Metalli mingit detaili ning integraalide ja tõenäosusteooria täringumängude asemel mõne firma tootmisprotsessi parendada läbi Lean Six Sigma ja matemaatika? Just sellepärast olen tahtnud luua ettevõtte enda õppeainet, et tuua lähemale ülikool ja ettevõtlus, teooria ja praktika.
Nii alustasime 2019. aastal ABB-ga oma loengusarja „ehitamist“. Tegime ettevõttepõhist õppeainet kolmel järgneval aastal TalTechis või TKTK-s ning kui läksin tööle Ericssoni, lõime oma loenguseeria ka seal. Tänavu kevadsemestril alustas teine Ericssoni loenguseeria.
Vabaaines saavad tudengid teada telekommunikatsiooni tööstusettevõtte tootearenduse protsessidest, aga ka lihtsalt tööstuse ja tootmise põhiteemadest. Selleks et näidata, kuidas toimub NPI (New Product Introduction/Implementation/Industrialization) telekommunikatsiooni tööstusettevõttes Eesti tehase näitel, käime läbi põhilised etapid meie toodete alusel, aga räägime ka projektijuhtimisest, SCM-ist (Supply Chain Management), tootmisjuhtimisest, toodete testimisest, tehisintellekti rakendamisest tööstuses jne.
Olgem ausad, ettevõte ei ole siin ainult „koolile tagasi andmas“ – see on võimalus olla pildis ning värvata parimad noored talendid praktikale ja tööle. Näiteks ABB ainet läbis sadakond tudengit, kellest ca 10 tulid praktikale ja kolm jäid tööle. 2023. aastal Ericssoni ainet võtnud 30 tudengist kaks tuli praktikale ja üks jäi tööle ning lõi meile suurepärase VLC (Virtual Line Controller) baasil töötava kõrgtehnoloogilise automatiseeritud tootmisliini. 2026. aastal võtab Ericssoni valikainet ligi 100 tudengit ja ootused on kõrged.
Sarnaseid aineid saavad teha mis tahes valdkonna ettevõtted. Näiteks lennunduse ja merendusega seotud ettevõtted, pagarikojad, šokolaaditehased jm toiduainetööstused, pangad, rõivatööstused ning miks mitte ka avaliku sektori organisatsioonid. Loenguseeriat üles ehitades peab siiski silmas pidama, et tegemist ei saa olla enda müümisega, vaid akadeemilise eriala tutvustamise ja õpetamisega. Meil on näiteks olnud reegel, et 70% teooriat ning kuidas „maailm töötab“ antud teemal ja 30% elulisi näiteid ettevõtte tööst.
Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.
Kõik võidavad
Toivo Tähemaa, tootearenduse ja robootika programmijuht
Ülikooli eksistentsi mõte on pakkuda vajadustele vastava erialase taustaga lõpetajaid tööstusele ning järeltulijaid teadus- ja õppetöös ka ülikoolile enesele. Inseneeria valdkonnas käib tööstuse poolt vaadates rebimine iga lõpetaja pärast. Ettevõtted peavad järjest kavalamalt korraldama ladvaõunte kättesaamist nii, et tudeng ikka käiks ülikooli lõpuni, kuid oleks juba piisavalt vara ettevõttega seotud.
Selline valikkursus, kus ettevõtte paremad pojad tulevad päriselu protsessidest otse ja vahetult rääkima, tekitab vastastikust kindlustunnet. Tudengid näevad selgemalt oma horisondil neid tööle ootavaid ettevõtteid ning ettevõtted saavad aimu, kes peatselt kandideerivad olulistele töökohtadele. Sisuliselt win-win olukord, ehkki ettevõttest saabuvatel töötajatel / õpetajatel ei tarvitse olla õppejõu tööks vajalikku ettevalmistust.
Ülikooli poolt vaadates on selliste vabaainete kasutegur väga suur, isegi hoolimata asjaolust, et igal uuel koostööjuhul ostetakse põrsast pisut kotti topituna. Praeguse koostöö näitel võime aga tunnustavalt öelda, et ettevõte pole tulnud lati alt läbi pugema, vaid hüppab uhkelt kõrge kaarega uusi rekordeid nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi arvestuses.
Lauri Kalm: Ükskord tipikas, igavesti tipikas
Olen lõpetanud Tehnikaülikooli elektroenergeetika bakalaureuseõppe 2015. aastal ning ajamite ja jõuelektroonika magistriõppe 2017; lisaks Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise MBA 2024. Olen töötanud ABB-s ligi 8 aastat ning Ericssonis varsti neli aastat. Profiililt olen olnud 3+ aastat insener, poolteist aastat projektijuht, neli aastat tootmisjuht ning nüüd varsti kolm aastat inseneride osakonna juht.
Minu vanaisa Evald oli TTÜ-s tehnika teaduste kandidaat ja dotsent automaatika ja telemehaanika erialal, kokku töötas ta TTÜ-s pea 40 aastat. Isa Valdo lõpetas samuti automaatikainseneri eriala ning on siiani seotud ülikooli elu edendamisega. Kuidagi on ka minul see missioonitunne sees ning tahan seotud olla, koolile „tagasi anda“. Pärast lõpetamist on ülikooli väisates alati tagasi tulemise rõõm ja annan Juuliusele ühe plaksu, et nii minul kui ka koolil läheks hästi.
Triin Ploompuu, Inseneriakadeemia arendusjuht
Inseneriõppes on sidusus töömaailmaga võtmetähtsusega, seetõttu on see ka Inseneriakadeemia programmis eraldi eesmärk. Ettevõttepõhine vabaaine on väga eriline võimalus tutvustada oma valdkonda ja parimaid praktikaid. Meie tänased inseneriteaduskonna näited on Ericssoni, ABB ja Fermi Energia vabaained. Eesti Energia on oma vabaainet arendanud nii, et huvilised erinevatest kõrgkoolidest või mujalt saavad osaleda veebi teel. Ettevõtete peamiseks motivaatoriks on toetada ise aktiivsete tegevustega inseneride järelkasvu ja soov teha koostööd ülikooliga.
Tudengid, kes on omandanud oma õppekavadel hulgaliselt teoreetilisi teadmisi, saavad võimaluse õppida ja luua kontakte oma valdkonna tõeliste asjatundjate ja praktikutega. See on silmiavav ja inspireeriv kogemus mitte ainult tudengitele, vaid tekkinud küsimused, tagasiside ja diskussioonid on väärt ka õppejõududele ja ettevõtetele endile.
Vabaaine edu sõltub paljuski esinejate kogemustest ja loengute sisust, sest tudengid on harilikult erineva tausta ja tasemega ning kõikide ootustele vastata on suureks väljakutseks. Samas on see pingutus üldjuhul kandnud vilja.
Edasiarendusena näeme ülikooli poolt, et ettevõtted võiksid peale vabaaine loenguformaadi pakkuda tudengitele ka kaasavamaid õppevorme (PPÕ/VPÕ, rühmatööd jm; VPÕ-st loe pikemalt siit), lõputöö teemastamist koos võimaliku kaasjuhendajaga jne. Siin saab ülikool kindlasti toetada senisest rohkem ettevalmistusprotsessis ja teha veelgi rohkem koostöös.