Tallinna Tehnikaülikool

Rektoraadi ja peamaja ette ning mujalegi paigutatud infotahvlid juhatavad sisse Tallinna Tehnikaülikooli kampuse esimese niidurahusuve. Sel suvel jätab Tehnikaülikool oma Mustamäe kampuses niitmata 1,76 ha suuruse muruala, et suurendada taimede liigirikkust ja anda rohkem elupaiku nii tolmeldajatele, lindudele kui ka väikeloomadele. Tegemist on esimese tegevusega vastvalminud elurikkuse kavast. Mõistagi on paigaldatud sildid taaskasutatud.

Tänavu kevadel valmis Tallinna Tehnikaülikooli Kliimanutika tuleviku keskuses Mustamäe linnakule elurikkuse kava hulga tegevustega kampuse elurikkuse hoidmiseks ja edendamiseks. Kava aluseks on mullu tehtud uuringud ja ekspertide soovitused. Ettepanekud on neljas kategoorias: haljastus ja hooldus; pesitsusvõimalused; teavitustöö ja edaspidine seire; kohustuslikud kaitsekorralduslikud meetmed. Üheks esimeseks ja oluliseks väljundiks haljastus- ja hoolduskategooria all, millest saavad kasu nii tolmeldajad, linnud ja taimed kui ka ülikooli töötajad, üliõpilased ja Tallinna elanikud tervikuna, on uus niitmisplaan. Õigemini niitmata jätmise plaan.

“TalTechi Mustamäe linnakul on elurikkuse aspektist juba oma metsaäärse asukoha tõttu mitmeid eeliseid. Siiski on linnakus ka rohkelt muruala, mida senini on ühtlase režiimi järgi niidetud. Niitmata jätmine on üks esmaseid kiiremaid tegevusi, mida inimene saab elurikkuse heaks ära teha. Nii toome ülikoolipereni veelgi rohkem elurikkust,” rääkis elurikkuse kava koostaja, Kliimanutika tuleviku keskuse strateeg Kerli Kirsimaa (fotol).

Esialgne uus niitmisplaan mida 2023. suvel katsetatakse, on välja töötatud koostöös ülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi eksperdi ning elurikkuse töörühma liikme Murel Truuga. See jaotab linnaku rohealad niitmisrežiimi järgi neljaks: looduslik ala, mis jääb loomulikule suksessioonile ja vajadusel toetakse mitmerindelise puistu kujunemist; kaitsealuste liikide elupaikade hooldus vastavalt ekspertide soovitustele elurikkuse kavas; 10-15 cm kõrgune haljastumuru; niitmata jäetavad eksperimentaalsed murualad.

Linnaku niitmisplaan 2023
Eksperimentaalsed niidurahu alad on kaardil märgitud number neljaga.

Neist viimane on uus. Justnimelt niitmise vähendamine on esmane elurikkust soodustav etapp. Kõrges rohus tärkavad taimeliigid pakuvad putukatele, lindudele ja väikestele loomadele mitmekesisemat elukeskkonda. Elurikaste näidisplatside loomisega soodustame ja edendame looduse hüvede kättesaadavust ka linnas, mis omakorda on vajalik selleks, et meil oleks puhast õhku, vett ja mulda.

Suve jooksul niitmata jäetavaid alasid niidetakse sügisel, lehtede kolletamise ajal.

Et niitmata jätmise mõju paremini mõista, korraldatakse suve jooksul ka vastav seire. Hinnatakse, kuidas muutub liigirikkus ja erinevate liikide propotsioonid võrreldes niidetud alaga, sealhulgas muutuseid mullaelustikus. Nii see kui ka kogukonna tagasiside annavad võimaluse analüüsida järgnevatel suvedel niitmata jätmise jätkamist ja vajadusel-võimalusel laiendamist teistelegi maatükkidele.

Suvel aga on igaühel võimalus märgata ja pildistada linnakus tärganud elurikkust ja osaleda fotokonkursil. Sügisel saavad parimate fotode autorid jätkusuutliku auhinna. Fotokonkurss algab 1. juunil, täpsem info maikuus!

Vaata kogu elurikkuse kava siin

Elurikkuse kava kaanepilt

Mis on elurikkus ja miks seda hoida?

Kliimamuutused ja elurikkus on omavahel tihedalt seotud. Ühelt poolt on kliimamuutuste tagajärjed ohuks elurikkusele; elurikkus omakorda on oluline kliimasoojenemise ohjamiseks ja ökosüsteemi teenuste tagamiseks – tolmeldamiseks, kliimaregulatsiooniks, kaitseks üleujutuste vastu, mulla viljakuseks, see on puhta õhu tagajana otseselt oluline ka meie tervisele. Elurikkus on oluline toidu, kütuse ja ravimite tootmiseks ehk pakub teenuseid, millel püsivad meie majandussüsteemid ja ühiskonnad, mistõttu on elurikkus inimese heaolu seisukohast hädavajalik.

Paraku oleme praegu tunnistajaks elurikkuse pidevale vähenemisele – 2022. aasta Elava Planeedi indeks toob välja imetajate, lindude, kahepaiksete, roomajate ja kalade populatsiooni 69%-lise vähenemise võrreldes 1970. aastaga. Sellel on planeedile ja elude kestlikkusele tohutu mõju. Nii ongi Tallinna Tehnikaülikooli Kliimanutika tuleviku keskuse eestvedamisel valminud ülikooli Mustamäe linnaku elurikkusae kava oluline samm ülikooli teel kliimaneutraalsuse poole. Rohelise pealinna aastal on ka Tallinna põhiteemad elurikkuse hoidmine, kliima ning kestlikest põhimõtetest lähtuv juhtimine.