Tallinna Tehnikaülikool

Kliimamuutused, toormekriis ja kestlikkuse küsimused on tihedalt seotud sellega, kui hästi mõistame Maa toimimist. Paljud tooted, ehitised ja tehnoloogiad saavad alguse maavaradena maa seest. Selleks, et saaksime jätkusuutlikult edasi elada, peame aru saama, kuidas meie planeedi süsteemid töötavad, ja ühiskonda selle järgi kujundama.

four young men with medals holding Estonian flag

Foto: Erakogu

Tallinna Reaalkooli 11. klassi õpilase ja rahvusvaheliselt maateaduste olümpiaadilt seni ainsa individuaalse kuldmedali võitnud Marten Suitsu sõnul võib maateadus ette tulla väga erinevates valdkondades. „Minule huvi pakkuvatest teemadest võib seda leida näiteks poliitikas, kus on tähtsal kohal strateegilised maavarad, nende kaevandamine ja töötlemine. Veel on minu insenerisüdamele lähedane kosmoselend, kus saab leida seoseid Maa ja teiste taevakehade geoloogiaga,“ kirjeldab Suits.

Gümnasisti sõnul ei piirdu maateadused ainult maapõuega. „Tegelikult on maateadused palju laiem valdkond, see hõlmab ka hüdro- ja atmosfääri ning kõike muud looduslikku, mida Maa peal leidub. Kõik süsteemid on omavahel põimunud,“ ütleb ta.

Huvi maavarade vastu pani 11. klassi õpilase läbi töötama ülikooli õpiku

Maateadused said tema jaoks loogiliseks jätkuks senisele huvile reaalainete vastu. Suitsu peamine huvi on inseneeria ning talle meeldivad eelkõige füüsika ja keemia. Ta on saavutanud häid tulemusi vabariiklikel olümpiaadidel ning osalenud ka rahvusvahelistel võistlustel. „Kui ühele olümpiaadile minna, siis miks mitte kõigile,“ ütleb ta naljatades. 

Maateaduste olümpiaadini jõudis Suits õpetaja soovitusel. „Minu ettevalmistus oli päris standardne. Esimesena vaatasin eelmiste aastate küsimusi, et aru saada, mida üldse küsitakse. Selle põhjal hakkasin internetist vastuseid otsima, mis omakorda tekitas rohkem küsimusi,“ kirjeldab ta. Lisaks õpikutarkustele käisid nad koos õpetajaga Loodusmuuseumis ja Arbaveres kivimeid uurimas.

Rahvusvaheliseks olümpiaadiks valmistudes töötas ta läbi ka ülikooli õpiku. „Tundusin natuke nagu raamatukoi, kes ilukirjanduse asemel loeb suure huviga telefonis PDF-i kividest,“ ütleb ta. 

Maateaduste olümpiaad eristub ülesannete mitmekesisusega 

Suitsu sõnul eristab maateaduste olümpiaadi teistest just ülesannete mitmekesisus. „Lisaks tavalistele teooriaküsimustele on ka kaardi- ja skeemiülesanded. Näiteks antakse geoloogiline läbilõige ja selle põhjal peab järeldama piirkonna ajalugu,“ kirjeldab ta. „Niisugused ülesanded on päris lõbusad, sest panevad proovile ruumilist mõtlemist ning siis saab end tunda detektiivina, kes proovib vihjete järgi midagi mineviku kohta kokku panna.“

Lisaks tuleb lahendada praktilisi ülesandeid. „Lõppvoorus tuli kivimeid ja fossiile ära tunda, rahvusvahelisel võistlusel aga suuremaid nähtuseid kirjeldada,” tõi Suits välja. 

Suurimaks väljakutseks peab ta faktide hulka. „Maateadustes on väga palju nimesid ja faktiteadmisi, mida peab teadma, ja mul on nende meeldejätmisega keeruline,“ ütleb ta. „Aga kui piisavalt lugeda, siis tekivad seosed ja sagedamini ette tulevad asjad jäävad meelde.“

Rahvusvahelisel olümpiaadil tuli töötada koos eri riikidest pärit õpilastega. „Tiimid pandi kokku nii, et kõik olid erinevatest riikidest. Koos tuli teha poster või esitlus,“ kirjeldab Suits.

Kõige eredamalt jäid talle meelde just need meeskonnatööd. „See on erakordne võimalus teha koostööd inimestega, kes on täiesti teistest maailma otstest ja kellel on erinev tööstiil,“ ütleb ta. „See tekitas kommunikatsioonis katsumusi, aga avardas palju silmaringi.“

Maateadused ei ole nii keerulised kui tunduvad

Suitsu sõnul ei ole maateadused nii keerulised, kui esialgu tunduvad. „Peab lihtsalt huvi tundma. Kivid ja aeglased geoloogilised protsessid ei tundu alguses väga põnevad, aga seal peitub tegelikult palju huvitavat,“ ütleb ta.

Tema sõnul võib maateaduste teadmisi kasutada ka igapäevaelus. „Reisil või matkal on päris tore rääkida setetest või kividest, mis maas lebavad,“ ütleb ta.

Ja vahel ka ootamatul viisil. „Kui keegi küsib, millega ma tegelen, siis olen öelnud, et lakkusin kive,“ naerab Suits. „Tegelikult on see päris meetod – näiteks haliiti saab ära tunda selle järgi, et see maitseb soolaselt.“

Järjekorras kaheksandale maateaduste olümpiaadile oodatakse osalema 10.–12. klassi õpilasi. 20. märtsil toimub olümpiaadi kirjalik eelvoor koolides, 20 paremat kutsutakse vabariiklikku lõppvooru, mis toimub 11. aprillil Tallinna Tehnikaülikoolis. 

Maateaduste olümpiaadi kodulehele

Lisainfo:
geo@taltech.ee
5691 3430