Novembris kutsume inimesi mõtlema mõistlikule tarbimisele ja taaskasutusele. Maa ületarbimise päev (world overshoot day) oli tänavu 24. juulil. See märgib kuupäeva, mil oleme kasutanud ära planeedi selle aasta taastuvad ressursid, ja see päev tuleb aasta aastalt varasemaks. Eesti jaoks oli see päev tänavu juba märtsi alguses. See tähendab, et oleme oma õiglase osa kasutanud ära juba ca kahe kuuga ja ülejäänud aasta elame tuleviku arvelt. Millest siis elada tulevikus?
Septembrist maini kestvate „Roheliste teemakuude“ eesmärk on timmida meie igapäevaseid harjumusi pisutki edasihoidlikemaks. Teisisõnu: me tõstatame teemasid, ärgitame mõtlema, harjumusi muutma. Novembris, nagu öeldud, mõistliku tarbimise ja taaskasutuse teemal.
Eestis tekib olmejäätmeid inimese kohta vähem kui Euroopas keskmiselt, kuid 10 aastaga on kogus pea kolmandiku võrra suurenenud – kasvab elatustase, kasvab tarbimine, kasvavad prügimäed. Kuhu lähevad jäätmed ja kuidas neid vältida, sellele keskendume detsembris.
Tekstiilijäätmeid tekib Eestis aastas kokku umbes 18 tuhat tonni. See tähendab, et üks Eesti elanik viskab aastas ära keskmiselt 14 kg tekstiilijäätmeid. Eesti elanikud tarbivad igal aastal elaniku kohta umbes 12 kilogrammi uusi rõivaid. Tegelik tarbimine võib olla isegi kuni 20 protsenti suurem, kui lisada ostud välismaalt. Nii et sama palju kui ostame, viskame ka ära. Aga kas peame nii palju ostma ja kuhu läheb see, mille välja praagime?
Panin kaalule 12 kg rõivaid. Sinna mahtus talvejopp, nahkpintsak ja suvejakk, kolmed teksad, suvekleite ja pidulik kleit, hulk pluuse, kaks puuvillast pusa ja üks kampsun, kontori-, spordi- ja matkariided ning suur saunalina, veidi pesu, sokke ja talvine pidžaama. Kui igal aastal selline hulk riideid juurde osta, tuleb tõesti kas suurem kodu leida või teisest otsast samasugune kogus ära visata. Kindlasti ei vääri see kohta prügimäel, ja võibolla mul tegelikult ei ole vaja nii tihti nii palju uusi riideid?
Tihti kuuleme, et Eestis on palju puhast loodust, õhku ja vett ning „õiged keskkonnaprobleemid on Aasias, vaadake, mida Hiina teeb!“ Kuid lõviosa meie ostudest toodetakse Aasias, rõivastest tarbekaupade ja elektroonikani. Enamgi veel – meile meeldibki nii, et Eestis tööstust ei ole, sest see ju reostab. Postiametnikud teavad, kui palju tuleb Eestisse Hiinast odavat kaupa. Kogused suurenevad sedavõrd, kuivõrd meil hinnad tõusevad, kuid sääst on petlik – Hiinast saabuvad asjad on toodetud suure keskkonnakahjuga, sisaldavad ka kasutajale ohtlikke mürke, tihtilugu peavad vastu vaid mõne kasutuskorra ja nii tuleb peagi osta uus (või ostetakse kohe ühe asemel hulgi, sest teada on, et kohe läheb katki, aga „nii odav on!“). See kõik üha suurendab prügikuhja ja on koormaks nii meie loodusele kui ka rahakotile. Nii et kas ikka on Hiina meist suurem saastaja ja kas me ikka oleme piisavalt rikkad, et osta odavaid asju?
Parim viis vähendamaks oma negatiivset mõju planeedile on mingitest toodetest või tootegruppidest keeldumine või nende asendamine väiksema mõjuga toodetega. Kui keeldumine pole võimalik, siis on abiks vähendamine. Järgmiseks taaskasutus, mis aitab vähendada nõudlust uute toodete järele. Jäätmete sorteerimise mõju on väike ja pigem annab hea enesetunde, et oleme ometi midagi planeedi jaoks teinud, ent jätame siis ilmselt tegemata mõned mõjusamad tegevused.
Ületarbimise päeva juurde tagasi tulles tuleb märkida, see ei arvesta vaid tarbimist, vaid ka aasta jooksul taastuvaid loodusressursse. Kui võtame "võlgu", siis planeedi biokandevõime väheneb veelgi (nt metsad seovad süsihappegaasi aasta aastalt vähem, kui võtame metsa maha rohkem kui jõuab tagasi kasvada).
Kui kõik tarbiks nii nagu keskmine eestlane, oleks meil vaja 5 planeeti. Suurimad Eesti inimese keskkonnajalajälje mõjutajad on hoonete energia (rohekuude jaanuari teema), toit (sellele keskendume veebruaris) ja transport (loe septembri fookusteemast siit).
Mida igaüks saab novembris teha
- Enne kui ostad, mõtle: mida ja kust sa ostad ja miks? Kas sellepärast, et reklaam käskis; sellepärast, et on paha (või hoopis hea) tuju; sest „see on nii odav!“; sest eelmisel korral ostsid kehva ja see läks katki?
- Paranda ja tuuni oma väsinud varustust. Üks üllatavalt levinud põhjus visata rõivas ära on see, et nööp tuli eest ära. Aga sel puhul on paslik osta uus nööp, mitte uus pintsak! Lisaks nööbiõmblemise oskusele tuleb kasuks oskus katta auguke väikese tikandi või aplikatsiooniga, leida kaubanduskeskusest see lett, kus vahetatakse ära jopelukk või tehakse seelik-püksid lühemaks.
- Asjade reinkarnatsioon. Sinu jaoks surnud asjad võivad edasi elada kellegi teise uue asjana. Vana asi võib reinkarneeruda ka uues funktsioonis. Vana nali on, et mõnest kohvilauast võib saada väga hea euroaluse, aga ilma naljata võib lubada, et mõnest vanast kasukast võib saada sussid, teksadest ja triiksärkidest poe-, käe- ja rahakotte jne.
- Korralda kolleegide või sõpradega asjavahetuspidu. Rõivad, raamatuted, nõud, mänguasjad, mööbel jne, mis ühes kodus enam kasutust ei leia, säästavad teise kodu uute asjade ostmisest.
- Arvuta: kui miski on 30% alla hinnatud, siis seda ostmata jättes oled säästnud ka ülejäänud 70%!
- Tulemas on must reede ja e-esmaspäev. Nendeks valmistu targalt: mõtle aegsasti läbi, mida sul vaja on, ja uuri välja selle tavahind. Nii säästad raha tõesti sellelt, mida vajad, ja jätad ostmata liigse lihtsalt sellepärast et „nii odav oli!“ Vt ka eelmist punkti.
- Kui oled harjunud end pärast rasket nädalat lohutama või premeerima ostlemisega, siis püüa leida uusi preemiaid. Raske nädal – kuluta lohutusostu raha hoopis massaažile! Tegid midagi suurt ära? – tähista hoopis kontserdil! Raha nagu ka hästi ei ole? – soodusmüükide asemel pane soojalt riidesse, võta termos ja võileivad kaasa ja mine mitmeks tunniks õue ja vaata kuidas meri mühiseb või oja vuliseb! (vt ka üle-eelmine punkt.)
- Harva kasutatavaid asju saab ostmise asemel laenutada.
- Planeeri jõulukinke, et vältida viimase hetke kriisioste, mis ei tee rõõmu kinkijale ega saajale. Palu aegsasti oma lähedastel kirjutada „jõuluvana kiri“ ja võta aega, et leida igaühele õige asi. Mõtle ka mittemateriaalsetele või hoopis digitaalsetele kinkidele. Juhuslikult valitud raamatust väärtuslikumaks võib saada ühine kokkamine sinu köögis, väljasõit loodusesse või jagatud kultuurielamus, asja asemel võib rohkem rõõmu tuua spordiklubi või massaaži vautšer või hoopis mõne digiplatvormi tellimused, kui teate, et kingisaaja seda tõesti hindab. Ka toit on alati hea kink, sest see juba kasutult riiulile ei jää – kingi õiglast šokolaadi, kohalike farmerite toodangut või enda tehtud hoidiseid. Kõik see kehtib ka lähedaste sünnipäevade kohta.
- Siit leiad hulga nippe, õpetusi, kohti, veebilehti, järelturge jmt.
- Kui mõtlesid järele ja tõesti on mõistlik osta uus asi, osta selline, mis kestab, ja soovitatavalt kohalikelt tootjatelt. Pikas perspektiivis tuleb see odavam, lisaks säästad närve.
Mida saame novembris TalTechis koos teha
3. novembrist kuni 16. jaanuarini on võimalus teha lähemat tutvust erinevate rõivamaterjalidega. Kuidas valida, millisest kangast rõivaid osta ja mis jätta poodi? Mis peab vastu, mis hingab, mis laguneb kiiresti, mis ei lagune mitte kunagi? Tutvu materjalinäitusega „Kuidas pakendada inimest“ SOC-maja fuajees.
8. novembril kl 11-16 on peahoone kohvikus Lapikute Remondikohvik, kus on võimalik ise oma katkisi asju parandada, olgu selleks mõni elektri- või elektroonikaseade, rõivas või midagi muud. Kohapeal nii töövahendid kui juhendajad. Otsi kapinurgast välja see vana katkine lamp või röster ja võta ta jälle kasutusse! Remondikohvik on avatud kõigile, mitte ainult ülikooliperele.
10. novembrist on peamaja fuajees avatud vanade asjade näitus „Hoia seda, mis kestab!“. Paljudes kodudes on mõni vana hea kallis tarbeese, mille asemel võiks ju osta uue ja moodsa, aga see poleks nii hea. Vanasti lihtsalt tehti paremaid asju! Novembris panemegi mõned ülikoolipere kodudest kogutud väärt vanad asjad näitusele. Kui Sul on mõni taoline - vana hea kallis asi, mis sind hästi teenib ja mida tahaks teistelegi näidata, anna sel nädalal teada rohekuud@taltech.ee!
11.-12. novembril on Tudengimajas Riidering. Registreeri end siin ja vali sobiv aeg riiete toomiseks (03.11 või 05.11). Too enda kapist puhtad ja terved riided, mis sind on ära tüüdanud (kuni 10 eset), ja Riideringi päevadel valida asemele teiste toodute hulgast. NB! Siin saab valmistuda ka vilistlaste balliks, vahetame ka ballikleite ja pidulikke rõivaid, et poleks vaja ühe peo pärast poodi uue kleidi järele minna!
2. detsembril aga hakkame valmistuma jõuludeks. TalTechi hilissügislaadale on kõigil võimalik müügile tuua enda tehtud käsitööd või taaskasutust. Peagi saab broneerida müügileti või -stange!
Korraldame laadal ka kingiringmajanduse! Naaber kinkis vaasi, mis sinu koju ei sobi? Ülemus kinkis raamatu, mis sind ei huvita? Sulle on kingitud liiga palju salle, lipse või kõrvarõngaid? Too oma kasutud kingid laadale ja võta asemele kellegi teise jaoks kasutu, aga sinule sobilik kink!