Nurkse instituudis nii avalikku halduse ja riigiteaduste bakalaureuseõppe kui ka tehnoloogia valitsemise ja digitaalsete muutuste magistriprogrammi lõpetanud Nõmmik uuris oma auhinnatud töös avaliku sektori organisatsioonidevahelise koostöö juhtimisega seotud olulisi tegurid. Süstematiseerides olemasolevas akadeemilises kirjanduses esile tõstetud tegureid, testis ta neid Eesti töötamise registri puhul, et luua uut arusaama erinevate organisatsioonidevahelise koostöö juhtimisega seotud tegurite asjakohasusest ning nendevahelistest seostest.

“Uute suhtlemismustrite kaudu toimuva pideva digitaliseerimise käigus on organisatsioonide vahelised piirid muutumas aina hägusamaks. Selle tulemusel on muutunud olulisemaks koostöö nii sektoritevahelisel kui ka avaliku sektori sisesel tasandil, luues vajadust paremini mõista juhtimise jaoks tähtsaid tegureid ning nende omavahelisi seoseid,” ütles Nurkse instituudis oma õpinguid doktorantuuris jätkav doktorant-nooremteadur Steven Nõmmik. 

Töö lähenes koostöö uurimisele 3 peamise teguri põhjal -  süsteemi tingimused, koostööprotsessi väljakutsed ja juhtimisinstrumendid. Lisaks igale individuaalsele tegurile, uuris ta ka nende omavahelisi seoseid loomaks uut arusaama digitaalse innovatsiooni edendamiseks mõeldud koostöö loomise ja säilitamise osas.

“Tulemused peegeldasid seda, kuidas olemasolevad mitteametlikel sidemetel põhinevad juhtimismeetmed võivad pakkuda olulist kasu seotud osapoolte kokkutoomisel ja ideede vahetamisel. Samas võib aja jooksul taoline isiklikel suhetel ülesehitatud koostöö osutuda väljakutseks, sest see raskendab ligipääsu uutele osapooltele ning inimeste vahetumisel võib esineda tõrkeid koostöö toimimises suhete katkemise tõttu,” selgitas Nõmmik

Ta lisas, et juhtide võimekus suunata koostööd läbi koordineerimise, autoriteedi ning tehnoloogiliste võimekuste kombineerimise, spetsiifilisi probleeme arvestades, loob tingimused digilahenduste arendamisele ja esialgsest potentsiaalist kaugemale liikumisele. “Täiendavalt võimaldab osapoolte motiveerimine läbi nende rolli võimestamise ja koormuse piiramise säilitada pühendumust ning piirata osalemisväsimust, luues aluse pikaajaliseks koostööks,” lausus Nõmmik.

Töö moodustab osa Nõmmiku doktoriõpingutest, mille käigus ta uurib, kuidas avalik haldus on digiajastul on muutumas, et täiustada koostööd teenuste osutamisel ning edendada osalust nii avaliku ja -erasektori kui ka ühiskondlike sidusrühmade poolt. See hõlmab nii muutuse enda mõju kui ka seda kujundavate dünaamikate uurimist. Auhinnatud tööd ja doktoriõpinguid juhendavad akadeemik ja professor Tiina Randma-Liiv ning vanemteadur dr. Veiko Lember.

Kesk- ja Ida-Euroopa avaliku halduse koolide ja instituutide võrgustiku (NISPAcee) missiooniks on edendada ja tugevdada tõhusat ja demokraatlikku juhtimist ning avaliku halduse ja poliitika moderniseerimist kogu NISPAcee piirkonnas. Alates 2005. aastast tunnustab ühing oma igal aastakonverentsil konkursile esitatud parima doktorandi poolt kirjutatud töö autorit, kes demonstreerib võimet koostada kvaliteetset uurimistööd ning seda ka NISPAcee aastakonverentsil esitleda. Võitjat autasustatakse diplomiga ja tema töö avaldatakse NISPAcee publikatsioonis.