Kliimamure tuleb ebakindlusest tuleviku pärast ja on põhjendatum kui kunagi varem. Kui aga murekorts on pidevalt kulmude vahel ja murest saab juba ärevus, on aeg ennast aidata. Oktoober on vaimse tervise kuu ja paslik on rääkida sellest, mida peale hakata kliimaärevusega.
Mida rohkem läheb ümbritsev meile korda, seda rohkem tahame kitsaskohti lahendada, kuid seda rohkem märkame üha uusi probleeme ja nii on lihtne kliimaängi alla mattuda. Kuid peatu siin! Vali oma lahinguid ja toimeta nii, et sina poleks selle maailma järgmine probleem.

Kliimamure ise on tegelikult hea asi – see tähendab, et sa hoolid, ja nii oled sina ise juba üks hea asi, mida see maailm vajab. Ja kui see mure lükkab sind igapäevaseid valikuid tegema kestlikumalt, oled osa lahendusest.
Surve üha kiiremini, rohkemale, uuemale, suuremale ja naabrist paremale tekitab nii stressi kui ka koormab planeeti. Nii on teine osa lahendusest see, kui sead fookusesse vaimse heaolu, piisavuse ja solidaarsuse. Sel nädalal toimub Nelijärvel rahvusvaheline tasaarengu konverents, mis just neile teemadele keskendudes paremat tulevikku visioneerib. Kui otsid lootust, siis sealt saab. Tudengitele on soodushind - võta ühendust mari.sarv@taltech.ee ja küsi sooduskoodi!
Mida igaüks saab kliimaärevuse vastu teha?
- Kogu vaimse tervise vitamiine – alusta peaasi.ee lehelt.
- Tee jõukohaseid asju planeedi heaks. Ükskõik kui väikeseid – iga tegu loeb, tee lihtsalt head. Kui ei tea, kust alustada, saab ideid "Roheampsude bingost", ka "Roheliste teemakuude" algatuses on võimalik kaasa lüüa - anna endast teada rohekuud@taltech.ee!
- Vanarahvas ei valetanud: jagatud mure on pool muret ja jagatud rõõm topeltrõõm. Hoia eemale negatiivsest suhtumisest ja ükskõiksetest inimestest, leia mõttekaaslased ja tegutsege koos.
- Võimalusel hoia ka teisi: kui näed, et sõber või kolleeg on murelik, küsi, kuidas tal läheb, ja kuula ära. Iroonilisel moel on sel ülerahvastatud planeedil üksildus üks levinumaid muresid. Uuringud ütlevad, et igapäevane inimlik kontakt või isegi mikrokontakt toetab igaühe meelerahu – olgu või small talk kassapidajaga või sõbralik pilguvahetus pargis mõne koerajalutajaga.
- Hari end. Näiteks rohepesu tundmaõppimine aitab sellest hoiduda; Eestimaa Looduse Fondi leht kliimamuutused.ee aitab mõista kliimamuutuste ulatust ja teaduspõhiseid lahendusi, tasaarengu kontseptsioon (degrowth) võib pakkuda lahendusi ja lootust.
- Sul võib olla midagi, mida Elon Muskil või Mark Zuckenbergil ei ole: sul võib olla piisavalt. Loobu pidevast uuema, suurema ja parema tagaajamisest. See on hea nii sulle kui planeedile.
- Selle asemel otsi õnne sealt, kust seda tõesti leida võib. Yale’i ülikooli heaoluteadlased on kokku pannud heaolukursuse sellest, mis meid päriselt õnnelikuks teeb. Igapäevase rapsimise juures arvame, et selleks on rohkem raha, rohkem asju, uuem auto, suurem kodu. Tasuta veebikursusel saad teada, miks see nii ei ole ja mida tegelikult vajame.
- Tule 28. oktoobril kliimamure töötuppa, kus saad teistega koos arutleda, milliseid emotsioone kliimateemad tekitavad, miks need on normaalsed, millised toimetulekuviisid aitavad ja millised kurnavad ning kuidas toimuvat mõtestada nii, et saaksime elada rahulikku, säilenõtket ja tähendusrikast elu isegi muutuste keskel. Täpsem info peagi Meeleturgutuse kuu programmis.
- Osale ka teistel Meeleturgutuse kuu üritustel – joogahommikust teraapiakoerteni, inimlik kontakt kauba peale.
- Ja lõpuks on vajalik nii muretsemisest kui ka harimisest puhata: paki kaasa võileivad ja mine pikaks päevaks loodusesse või hoopis võta raamatukogust hea romaan (kui puhkad üksi) või lauamäng (kui puhkad sõpradega), lülita ekraanid välja ja unusta mõneks õhtuks kõik muu. Slow life säästab maailma ja päästab vaimse tervise ning sellele ei pea isegi raha kulutama.