TalTechi majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi vanemlektor Paavo Siimann on õpetanud ülikoolis juba 25 aastat. Tema ained on seotud äritulemuste juhtimise, finantsaruannete analüüsi ja majandusarvestusega. Kokku õpetab ta igal aastal ligikaudu 300 magistranti, nii eesti- kui ingliskeelsetes õppekavades, samuti bakalaureuse tudengeid.
Õppimine kui areng ja muutus
Siimanni jaoks tähendab õppimine eelkõige arengut – protsessi, mille käigus muutub inimese mõtlemine, oskused või käitumine. "Õppimine ei ole pähe tuupimine, vaid see, et tekivad seosed, mis aitavad sul asju mõista ja praktikas kasutada," ütleb ta. Tema hinnangul toimub õppimine siis, kui tudeng keskendub, loob seoseid ja kordab õpitut – kolme nurgakivina, mis tagavad sügavama arusaamise.
Selleks kasutab ta aktiivõppemeetodeid - rühmaarutelusid, kaasusi ja ettevõtete finantsandmete analüüsi. Keerulisemad teemad laseb tudengitel enne tundi iseseisvalt läbi töötada videoloengute abil, et klassis oleks rohkem aega teadmiste kinnistamiseks ja praktikaga sidumiseks. "Magistritudengite aeg on väärtuslik – minu roll on aidata neil seda targalt kasutada," ütleb ta.
End õppejõuna kirjeldab Siimann kui nõudlikku ja õiglast. Tähtajad kehtivad kõigile ühtemoodi ning hinnetes on tema jaoks oluline eristus. Samal ajal peavad tudengid teda ka seltskondlikuks ja kaasavaks – keegi ei jää üksi, kõik saavad panustada. "Kõik tudengid on võrdsed, aga nad peavad võtma vastutuse iseenda arengu eest," ütleb ta. Siimann rõhutab, et tema eesmärk õppejõuna ei ole tudengitele "meeldida", vaid olla neile kasulik.
Inspiratsioon ja väljakutsed
Tema töö suurim inspiratsioon on tudengid ise – inimesed, kellest paljudest saavad tulevikus otsustajad ja ettevõtete juhid. "See, kui mõni endine tudeng ütleb aastaid hiljem, et minu aine oli kõige kasulikum, ongi suurim tunnustus," ütleb Siimann. Samas peab ta end pidevalt ajakohastama, et püsida digipädevuste ja tehisintellekti arengu tempos. "Õppejõud peab olema ajas sees – rääkima täna sellest, mis homme juhtub," lisab ta.
TalTechi üldpädevustest peab Siimann kõige olulisemaks vastutust. Tema sõnul algab kõik sellest, kas tudeng võtab vastutuse oma õppimise eest. Sama tähtsaks peab ta kriitilist mõtlemist, eriti tehisintellekti ajastul, kus on vaja eristada fakti väljamõeldisest. Samuti rõhutab ta koostööoskust – mitte ainult rühmatöödes, vaid ka oskusena toime tulla erinevate inimestega, nagu seda nõuab päriselu.
Siimanni loengutes on koostöö ja ootuste juhtimine teadlikult üles ehitatud. Näiteks laseb ta tudengitel rühmatöö lõpus analüüsida grupidünaamikat: kes oli eestvedaja, millised olid suurimad väljakutsed ja kuidas need ületati. Nii õpivad tudengid ka iseenda rolli meeskonnas paremini mõistma.
Ka TalTechi õpetamise heast tavast kõnetab Siimanni enim vastutuse rõhutamine. Ta küsib tudengitelt pidevalt tagasisidet, et panna neid peegeldama oma pingutust ja panust. Lisaks peab ta oluliseks teaduspõhisust – igas aines on oma koht teadusartiklite lugemisel ja analüüsimisel, mis valmistab tudengeid ette lõputööks ja teaduspõhiseks tööks.
Tuleviku TalTechi õppe kohta ütleb Siimann, et kõige olulisem on olla ajast ees – pakkuda tudengitele teadmisi ja oskusi, mis on seotud homsete väljakutsetega. "Õppejõu töö ei saa olla eilne päev. Peame olema kursis nii digipöörete kui ka haridustrendidega. Ja seda mitte üksi, vaid koostöös – nii kolleegidega kui tudengitega," ütleb ta.