Meenuta, mis on olnud kõige toredam kink, mille oled kunagi saanud. Mõtle, kuidas saaksid sama emotsiooni pakkuda kellelegi teisele. 

Ületarbimise vältimiseks tee realistlik eelarve ja ostunimekiri vastavalt vajadustele ja enda võimalustele ning pea neist kinni. Kui on oht “üle osta”, paiguta säästud kontole, millele sul pole mugavat ligipääsu. 

Kingi asju, mis on juba olemas. Näiteks leia kingitus teise ringi poest või uuskasutuskeskusest, tee ise kodus olemasolevatest asjadest, kingi keldrist mõni omatehtud hoidis. 

Kingi midagi, mille sa ise tegid. Ka siin mõtle, millisele kingisaajale milline asi sobib – mõni ei kanna villaseid sokke, aga armastab riidest kotte, teine ei kannaks kõrvarõngaid, aga riputaks seinale sinu tehtud pildi või kella, kolmas ei hooliks kuumaalusest, aga lihtsalt jumaldaks sinu tehtud kreemi või küünalt. 

Asjade asemel kingi emotsioone, ühist aega või omaenda aega. Näiteks kohalikke kultuurielamusi, lumelükkamis- või lastehoiuteenust, matkapäeva või hoopis talvist lõkkeõhtut koos lõkketoidu ja iglu ehitamisega. 

Hea emotsioonikink on ka seinale riputatav või puslena kokkupandav pilt mõnest aasta jooksul saadud ühisest elamusest. Ägeda pildiraami võid leida vanakraamipoest. 

Kui läheb ostmiseks, kingi asju, mis on oodatud ja vajalikud – palu, et kingi saaja kirjutaks jõuluvanale kirja ja näitaks seda sulle.  

Anna ka ise oma väikestest soovidest teada – kirjuta ”jõuluvanale kiri” ja jaga seda lähedastega! 

Kui inimene tõesti ei soovi midagi ja sa tõesti tahad kinkida, kingi annetusi – vastavalt kingisaaja isikule laste, loomade, tervishoiu, hariduse, põgenike, vägivallaohvrite või kellegi-millegi muu paremaks tulevikuks. Vormista annetus isikupäraselt – näiteks kirjuta sellest suurele piparkoogile, kujunda iidse üriku või uhke aukirjana. 

Asju ostes eelista kvaliteetset, kohalikku, õiglasest kaubandusest ning jätkusuutlikust materjalist tooteid. 

Söödavate-joodavate kinkide puhul on üsna kindel, et kasutult seisma nad ei jää. Pane oma andmisrõõm küpsetisse, osta kohalikult meistrilt juustu, tee ise jõulunaps või veereta õiglasest šokolaadist trühvleid. 

Kasuta „musta reedet“ mitte ostupühana, kus lähed poodi ja ostad seda, mis tundub soodne, vaid säästunipina. Mõtle ette ja vali välja, mida endale või lähedastele vaja, ja osta need asjad lihtsalt õigel hetkel õigest kohast soodushinnaga.  

Parim söödav kink tuleb koos hea seltskonnaga. Eelmises punktis säästetud raha eest korralda kodune õhtusöök parimate sõpradega.  

Väldi ekstra pakkepaberit, mis kingituse avades lahti rebitakse ja kohe prügikasti lendab, see raiskab nii loodust kui raha. Esiteks, võib-olla ei vaja kingitus üldse pakendit? Kui vajab, kasuta näiteks vanu ajalehti, ajakirju või seinakalendreid, mida võid joonistustega täiendada. Või taaskasuta varem saadud kinkekotte, kinga- või küpsisekarpe kodust või töölt, tapeedijääke jmt. Head kotti-karpi saab kingi saaja omakorda taaskasutada. 

Pakkimiseks sobib ka riidest kott, mida kingi saaja saab päriselt kasutada. Võibolla on neid koju kogunenud, aga kui teed ise koti oma vanadest teksadest, voodipesust, laudlinast või triiksärgist, on see juba osa väga isiklikust kingist. 

Väldi jõulukaartide ostmist. Kui soovid kaugel olevatele lähedastele tervitusi saata, tee kaart kodus leiduvast ise või, mis veel parem, võta aega (video)kõne jaoks ja küsi, kuidas neil päriselt läheb.  

Kui sulle endale on aja jooksul toodud „kasutuid kinke“, millega ei oska midagi peale hakata, too nad 2. detsembril TalTechi laadale – ja võibolla leiad kellegi teise kasutute kinkide hulgast midagi endale sobivat. 

Selsamal laadal on võimalik müüa ja osta käsitööd, taaskasutust ja nutikaid kinke. Registreeri end müüjaks siin ja tule ka ostma! 

Juba pärast jõule hakka vaikselt kirja panema, millest lähedased unistavad. Nii on sul järgmisel aastal lihtsam, kui nad jõuluvanale ei kirjuta või ütlevad „ah ma ei teagi, mida ma tahaksin“.