Valentin Bratkov on TalTechi Eesti Mereakadeemia vilistlane, kes on laevade ja sisepõlemismootoritega kokku puutunud juba väikesest saadik. Tema isa on laevakapten, kes on seilanud kõigis vetes üle maailma. Ametit valides sai Bratkov inspiratsiooni isa tööst, kus reisimine ja maade avastamine oli argipäeva osa. Täna töötab ta Transpordiametis parvlaeva projektijuhina.
Bratkov ütleb, et talle meeldib oma töös kõik, sest tegemist on valdkonnaga, mis pakub piiramatuid võimalusi innovatsiooniks ja arenguks. Ta täiendab end pidevalt ning lisaks põhitööle Transpordiametis teeb kaasa ka erinevates projektides.
Mida aga kujutab endast innovaatilise aku-vesiniku parvlaeva projekteerimise ja ehitamise projektijuhi töö ning miks sai Bratkovist laevainsener, mitte kapten?
Inspiratsioon perekonnalt
Küsimusele, miks sai Bratkovist insener, mitte kapten, on väga lihtne vastus. “Arutasime isaga, et laevamehaanikul on rohkem võimalusi – nii merel sõitmiseks kui ka laevade remondiks,” põhjendab ta. Ja meenutab, kuidas ta noorena parandas koos vanaisa ja isaga pere autosid ning nautis üle kõige sisepõlemismootorite lahtivõtmist ja kokkupanemist.
Laevanduse ja mootoritega on Bratkovide perekonnast kokku puutunud teisedki peale nende kahe. Näiteks töötasid Bratkovi vanavanemad ja ka vanaema vend laevaehituses. Saades inspiratsiooni pere ajaloost, omandas Bratkov Eesti Mereakadeemias jõuseadmete mehaaniku hariduse ning temast sai laevamehaanik.
Kokku puutunud nii väikeste kui suurte laevadega
“Olen kogu elu puutunud kokku igas suuruses laevadega, nii reisi- kui kruiisilaevadega,” räägib Bratkov oma tööelust. Koolist saadud teadmised ja laeval töötamise praktika võimaldasid tal asuda tööle suurele toornafta tankerile. Tema esimene reis oli Fujairah’lt (Araabia Ühendemiraadid) Long Beachile (Los Angeles, USA) toornafta tankeriga, mille nimi oli Front Tina. Selle tühimass oli hiiglaslik 300 000 tonni.
Paar aastat hiljem, kui Bratkovil oli juba mõningane kogemus mehhanismide remontimisel, asus ta tööle laevade remondi, ümberehituse ja ehitusega tegelevas ettevõttes LTH Baas, kus alustas laevade sisepõlemismootorite remondimehena. Hiljem edutati ta ettevõtte laevaremonditeenuse tegevjuhiks, kellena täitis ka organisatsiooni juhtimiseks vajalikke ülesandeid.
Valentin Bratkov on TalTechi Eesti Mereakadeemia vilistlane, kes on laevade ja sisepõlemismootoritega kokku puutunud juba väikesest saadik. Tema isa on laevakapten, kes on seilanud kõigis vetes üle maailma. Ametit valides sai Bratkov inspiratsiooni isa tööst, kus reisimine ja maade avastamine oli argipäeva osa. Täna töötab ta Transpordiametis parvlaeva projektijuhina.
Bratkov ütleb, et talle meeldib oma töös kõik, sest tegemist on valdkonnaga, mis pakub piiramatuid võimalusi innovatsiooniks ja arenguks. Ta täiendab end pidevalt ning lisaks põhitööle Transpordiametis teeb kaasa ka erinevates projektides.
Mida aga kujutab endast innovaatilise aku-vesiniku parvlaeva projekteerimise ja ehitamise projektijuhi töö ning miks sai Bratkovist laevainsener, mitte kapten?
Inspiratsioon perekonnalt
Küsimusele, miks sai Bratkovist insener, mitte kapten, on väga lihtne vastus. “Arutasime isaga, et laevamehaanikul on rohkem võimalusi – nii merel sõitmiseks kui ka laevade remondiks,” põhjendab ta. Ja meenutab, kuidas ta noorena parandas koos vanaisa ja isaga pere autosid ning nautis üle kõige sisepõlemismootorite lahtivõtmist ja kokkupanemist.
Laevanduse ja mootoritega on Bratkovide perekonnast kokku puutunud teisedki peale nende kahe. Näiteks töötasid Bratkovi vanavanemad ja ka vanaema vend laevaehituses. Saades inspiratsiooni pere ajaloost, omandas Bratkov Eesti Mereakadeemias jõuseadmete mehaaniku hariduse ning temast sai laevamehaanik.
Kokku puutunud nii väikeste kui suurte laevadega
“Olen kogu elu puutunud kokku igas suuruses laevadega, nii reisi- kui kruiisilaevadega,” räägib Bratkov oma tööelust. Koolist saadud teadmised ja laeval töötamise praktika võimaldasid tal asuda tööle suurele toornafta tankerile. Tema esimene reis oli Fujairah’lt (Araabia Ühendemiraadid) Long Beachile (Los Angeles, USA) toornafta tankeriga, mille nimi oli Front Tina. Selle tühimass oli hiiglaslik 300 000 tonni.
Paar aastat hiljem, kui Bratkovil oli juba mõningane kogemus mehhanismide remontimisel, asus ta tööle laevade remondi, ümberehituse ja ehitusega tegelevas ettevõttes LTH Baas, kus alustas laevade sisepõlemismootorite remondimehena. Hiljem edutati ta ettevõtte laevaremonditeenuse tegevjuhiks, kellena täitis ka organisatsiooni juhtimiseks vajalikke ülesandeid.