Annely Oone | Foto: Dmitry Matveev

Minister Aas pidas põlevkivisektoris mõistlikuks kasutada oma maavara võimalikult efektiivselt ja käia muutustega kaasas. Juhtiv roll on selles teadlastel. „Põlevkivi on üks väheseid Eesti maavarasid, mida täna kasutame. See on ühelt poolt meie energia ja energiajulgeoleku allikas ning teiselt poolt suur ekspordiartikkel riigile,“ lisas Aas. Rohepöörde prorektori avasõnades olid kesksel kohal noored, kes loovad eelkõige Ida-Virumaal tulevikku ning kes võiks näha põlevkivis ressurssi, mida saab tuleviku tarbeks efektiivselt kasutada. „Noored peavad nägema perspektiivi ning seda tuleb teadlastel noortele kommunikeerida,“ selgitas Sooväli-Sepping. Kolledži direktor tundis uhkust, et Ida-Virumaale jäänud killuke põlevkiviteadust on koostöös ettevõtetega jõuliselt kasvanud ja arenenud.

Tehnikaülikooli professor Alar Konist energiatehnoloogia instituudist leidis, et kliimaeesmärkide täitmine on võimalik ka põlevkivitööstuses, seejuures on CO2 tehnoloogiate rakendamisel võimalik saavutada negatiivne CO2 emissioon. „CO2 hapnikus põletamist võib rakendada põlevkivikatlas ilma suurte muudatusteta. Negatiivne emissioon on saavutatav koos biokütustega,“ selgitas Konist. Professori hinnangul on see, kas me põlevkivi ka tulevikus kasutame, vaid meie enda otsustada, sest tehnoloogiad CO2 püüdmiseks on olemas. „Põlevkivitehnoloogiate uurimisega tuleb edasi tegeleda ja siin on kandev roll riigil. Ülikoolis peab olema kompetents ka homme,“ leidis Konist.

Professor Konist viitas oma ettekandes, et põlevkivituhale tuleks vaadata uue nurga alt: tuhk on põhi-, mitte kõrvalprodukt. Tänaseks on keskkonnaettevõte Ragn-Sells loonud põlevkivituha uurimiseks tütarettevõtte RS-OSA Service, mille juhtimisel on omakorda loodud teaduslik konsortsium koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega. Materjaliuuringuteks puuriti Eesti ja Balti elektrijaama tuhaladestuid ning Tartu Ülikooli teaduri Riho Mõtlepi sõnul sisaldavad võetud proovid märkimisväärses koguses faase Ca ekstraktsiooniks ega näita olulist koostiselist varieeruvust sügavuse suunas. Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi laborites tehtud katsete saagise põhjal võib eeldada, et ühest tonnist põlevkivituhast oleks katsetatud tingimustel võimalik toota rohkem kui 100 kg PCC-d ehk ladestunud kaltsiumkarbonaati. „Kavandatava CO2 mineraalse karboniseerimise tehnoloogia rakendamisel võib olla suur potentsiaal kaasa aidata energiasektori jäätmevoogude keskkonnasäästlikule ja majanduslikult kasulikule majandamisele,“ selgitas tulemusi instituudi teadur Kadriann Tamm.

Energiatehnoloogia instituudi emeriitprofessor Andres Siirde tutvustas koostöös Tartu Ülikooliga tehtud mahuka uuringu tulemusi. Ta tõi välja, et kiirpürolüüsis on võimalik kontrollida põlevkiviõli ja gaasi omadusi. „Koos põlevkivienergeetika osatähtsuse kahanemisega kasvab vajadus erinevate polümeersete materjalide, nagu plastid, rehvid, aga ka biomaterjalide pürolüüsiks ning koos põlevkiviga nendest vedelkütuste või gaasi tootmiseks. Uuringuga töötati välja säästvamaid viise kohalike tavakütuste ehk nii põlevkivi kui ka biokütuste kasutamiseks pürolüüsiks ja/või gaasistamiseks,“ märkis Siirde.

Eesti Energia teekond CO2 neutraalse keemiatööstuseni ehk nulli on juhatuse liikme Margus Valsi hinnangul täis suuri katsumusi, kuid nullil pole eales olnud nii suurt väärtust. „2018. aasta emissioonide tasemelt on CO2 neutraalsuseni jäänud minna viimane kolmandik. Piltlikult öeldes: Tallinnast Haapsallu sõites on auto jõudnud Ristile,“ kirjeldas Vals. Ettevõtte uus strateegia on lõpetada põlevkivist elektri tootmine aastaks 2030 ning põlevkivist vedelkütuste tootmine arendada ringmajandusel põhinevaks keemiatööstuseks hiljemalt aastaks 2045. „Tegemist on põlevkivitööstuse järgmise arenguetapiga, kus lisaks põlevkivile võtame kasutusele jäätmekäitluses ülejääva plasti ja vanarehvid ning toodame sellest süsinikuneutraalselt targemaid tooteid, näiteks toormaterjali peamiselt rõiva- ja plastitööstusele,“ täpsustas Vals.

Diskussioonis esitatud küsimusele, kas teadus- ja arendustegevuse jätkamine põlevkivisektoris on vajalik, arutlesid koos moderaatori, Ida-Virumaa ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejeviga Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal, riigikogu liige Dmitri Dmitrijev, Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals, Viru Keemia Grupi arendusosakonna juhataja Indrek Aarna ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Andres Siirde.

Asekantsler Veinthal nentis, et põlevkivi moodustab täna olulise osa Eesti majandusest. Pikemas vaates juhivad põlevkivivaldkonna otsuseid parlamendis heaks kiidetud strateegiad, rakendusplaanid kehtivad aastani 2030. Juba 15 aastat tagasi nägid arengukavad ette, et elektri tootmiseks kasutatakse vähem põlevkivi ning selles suunas on kogu tööstus ja teadus koos liikunud. Riigikogu põlevkivi ja teiste Eesti maavarade uurimise toetusrühma esimees Dmitri Dmitrijev tõdes, et kuni me ei suuda asendada puuduvaid elektrivõimsusi ning alternatiivid tekivad aeglaselt, on vaja toetada uusi tehnoloogiaid ja põlevkiviuuringuid.

Indrek Aarna põlevkivitööstuse ettevõttest Viru Keemia Grupp märkis, et riik on andnud välja erinevaid sõnumeid, mis toovad määramatuse teadus- ja arendustegevusse. Tema sõnul lühiajalises vaates suudavad ettevõtted olla efektiivsemad ja end keskkonnasõbralikumaks muuta. Margus Vals Eesti Energiast tõdes, et ühiskonnas on põlevkivi samastatud vaid CO2 õhku paiskamisega, kuid ettevõte soovib 2045. aastaks toota CO2 emiteerimata. „Põlevkivitööstuses ei ole uued lahendused ainult paberil, vaid juba ka laborites. Uued plaanid lähevad uue kliimapoliitikaga kokku ja on ka majanduslikult mõttekad. Täna teame, et saab veel nutikamaid asju teha. Eriti plastijäätmete koospürolüüsi vastu tunnevad huvi ka maailma suurkorporatsioonid,“ lisas Vals.

Emeriitprofessor Siirde nentis, et täna sõltub põlevkivi rakendusteadus oluliselt põlevkivitööstuse ettevõtete huvist ja panusest. Eestis on mitu põlvkonda põlevkiviteadlasi üles kasvanud ning noori rahaga teadusesse ei meelita, neil peab olema pühendumust. Samas nentis Siirde, et Eesti Teaduste Akadeemia teadusajakirjas Oil Shales avaldatud artiklite arv on vähenenud. Asekantsleri ja endise Tehnikaülikooli teadusprorektori Veinthali arvates ei peaks rahvuslikust rikkusest kergekäeliselt lahti laskma ning seda tuleks Eesti enda huvide kontekstis hinnata. Ta nägi ka põlevkivivaldkonnas veel kümne aasta pärast perspektiivi, ja seda põlevkiviõli kui laevakütuste komponendina, sest merelaevanduses ei sünni muutused nii kiiresti.

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus korraldas Ida-Virumaal põlevkivikonverentsi 13. korda. Konverentsi korraldamist toetas Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond. Konverentsi ettekanded ja diskussioon on järelvaadatavad.

Täpsem info kompetentsikeskuse kodulehel www.pkk.ee.