"Olen olukorras, kus mul on võimalik valida ilma rahaliste piiranguteta, mida ja kellega ma soovin teha ja kus ma seda teha soovin. Saan teha seda, mis on minu kirg, armastus ja hobi ning selleks on investeerimine ja rahatarkuse jagamine. Kui saan anda teadmisi ühiskonnale ja üliõpilastele, siis see on väljund, mis mulle meeldib," ütleb Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna õppejõud Kristjan Liivamägi. Ja tal on, mida jagada - rahaliselt sõltumatuks sai ta siiski pühendumise ja raske tööga.

Vanemate, kahe õe ja vennaga kolmetoalises Mustamäe korteris üles kasvanud Liivamägi on raha teenimiseks olnud nii käsipallikohtunik, uksepoiss hotellis, korjanud põldudel kive ja olnud audiitor. Tööturule sisenes ta eelmise majanduskriisi ajal ja see oli raske. «Ma olin sarikäija tööintervjuudel,» meenutab ta. Tööd tuli teha ka tasuta - nii oli Liivamägi 2009. aasta finantskriisi ajal paar kuud palgata praktikal rahandusministeeriumi finantsturgude osakonnas. Püsiva tööni see ei viinud, küll aga sai Liivamägi sealt soovituskirja, mis aitas ta audiitorfirmasse Ernst&Young audiitori assistendiks. Tööd ta ei peljanud ning sealt ehitas ta karjääri juhtivaudiitori kohani välja.

Lõputu tööintervjuudel käimine oli jätnud oma jälje. "2009-2010 finantskriisi ajal tekkis mul arusaamine, et sõltuda ainult ühest palgatööst on väga suur risk, mille ma elus võtan. Sellisel juhul mina ei kontrolli oma elu, vaid mind kontrollib see, kes mulle palka maksab," selgitas Liivamägi. Tõdemus omakorda viis selleni, et ta hakkas otsima võimalusi tulude suurendamiseks. Kulusid kärpida annab ju vaid teatud piirini. Sootuks meeldivam, lõbusam ja jätkusuutlikum on suurendada sissetulekuid. Ta võttis lisatöid - tegi finantsanalüüse ja koolitas. Lõppeesmärk oli tegeleda investeerimisega ja teenida passiivset intressi, dividendi ja üüritulu.

Palgast investeerimine ning sellelt teenitud tulu on praeguseks tema portfelli kasvatanud 1,4 miljoni euroni. Sissetulekuallikaid on tal mitu - palgatöö, koolitamine-õpetamine ja passiivne tulu. Kui ühe sissetulekuallikaga midagi juhtub, siis ega taevas sest kokku kuku. Liivamägi nentis, et see võtab väga palju stressi ja pingeid maha ning aitab päriselt keskenduda sellele, mida süda ihkab.

Üks nendest tegevustest on TalTechis õpetamine. Liivamägi on kõik haridusastmed Tallinna Tehnikaülikoolis läbinud ning õpetama sattus ta doktorantuuris õpetamispraktikat läbides. See meeldis nii talle kui tudengitele. "Täna meeldibki mulle kõige rohkem see, et õpetamine on minu jaoks viis ja väljund, kuidas saan edasi anda oma teadmisi, oskusi ja kogemusi, et muuta noori ja seeläbi muuta ka maailma," leiab Liivamägi.

Maailma muutmine hakkab igast üksikust tudengist. Nii ütleb ta näiteks finantsjuhtimise ja eraisiku aines, et ta jutustab lugu 12 nädalat. Sellist lugu, kus sina tudengina oled peategelane.

Liivamägi on teejuht, kes annab üliõpilasele tööriistad - valemid või Exceli tabelid. Ja nendel kursuse jooksul tehtavatel valikutel on päris mõju elus tehtavatele rahandusotsustele: kas kodu osta või üürida? Millist pensionifondi valida? Kuidas suurendada sissetulekuid ja nutikalt säästa? Liivamägi juhendab ja suunab, aga lõplikud valikud teeb tudeng. "Ja siis me näeme, kuhu sa selles loos semestri lõpuks välja jõuad," kirjeldab ta.

Liivamägi teeb oma tundides antava võimalikult lihtsaks. Näiteks väärtpaberite ostmist annab võrrelda Nõmme turul maasikate ostmisega - mehhanismid on sarnased. Need lihtsad võrdlused ja näited aitavad tudengitel mõista keerulist finantsmaailma. Ja see on tema viis anda edasi lugu, mida ta ise finantsturgudel näeb.

Mõnda inimest kõnetavad sõnad ja mõnd muusika. Liivamägi ütleb, et kui ta vaatab ettevõtte bilanssi või kasumiaruannet, siis ei ole seal pelgalt numbrid, vaid lugu äritegevusest. Numbrid on ausad. Inimsuhted on keerulised ja alati mitte otsekohesed. Numbrid teevad täpselt seda, mida neile ütled. "Numbrid annavad sulle ausa vastuse ja see, kuidas sa neid tõlgendad või mille jaoks sa seda kasutad, on juba sinu otsus," toob Liivamägi välja.

Lisaks finantsjuhtimisele ja investeeringute analüüsile õpetab ta eraisiku rahandust ja rahanduse aluseid selle jaoks, et rahatarkust ühiskonnas laiemalt levitada. Tema jaoks on rahatarkus selliste oskuste, hoiakute ja käitumise kooslus, mis aitab teha nutikaid ja põhjendatud otsuseid päris maailmas.

Inimestele meeldib, et Liivamägi annab edasi mitte üksnes valemeid, vaid ka oma kogemust ja sellega võimalust teistmoodi mõtlemiseks. Siiani meenutab ta oma suurima rõõmuna hetke, kui ta õpetas finantsjuhtimist personalijuhtidele, kes polnud numbritega kunagi sõbrad olnud. Ruumi ees seistes suutis ta neile näidata, et numbrid ei ole nende vaenlased, vaid teejuht finantsturgudel toimuvatesse protsessidesse. Veel nüüdki, viis-kuus aastat hiljem mõnega kokku juhtudes saab ta tänu osaliseks: "Ma olen päriselt oma elujärge parandanud ja see oli tänu sellele, et ma sain aru, mis toimub majanduses ja finantsturgudel."
 

KRISTJAN LIIVAMÄGI

• on kirjutanud koos TalTechi õppejõudude Tõnn Talpsepa ja Tarvo Vaarmetsaga kaks raamatut investeerimisest - "Rahaedu põhimõtted" ja "Investeerimisedu põhimõtted".

• kaitses aastal 2018 doktoritöö "Haridus ja investori käitumine", mis keskendus käitumuslikule rahanduseleja uuris, millised tegurid aitavad investoritel finantsturgudel edu saavutada.

• valiti 2022. aastal TalTechi aasta õppejõuks, üliõpilased on teda erinevate tiitlitega pärjanud alates aastast 2018.

Tutvu TalTechi majandusteaduskonnaga

Mis toimub rahanduses?

Rahapoliitiliselt on toimunud väga suured muutused. Viimased 10-11 aastat elasime Euroopas, kus rahal sisuliselt hind puudus ehk intressimäärad olid väga madalad ja laenuraha oli üliodav, Laenu võtnud eraisikud või ettevõtted tegid sellest keskkonnast lähtuvalt otsuseid ja harjusid raha madala hinnaga ära. Nüüd on Euroopa Keskpank inflatsiooni ohjeldamiseks pidanud tõstma baasintressimäärasid-Euribor on ühe aastaga tõusnud nullist pea 3,5 protsendini. Selle tulemusena peavad paljud inimesed - ehk ka terve põlvkond - oma mõtteviisi muutma, Rahal on hind, Raha ei oietasuta - enamik aega rahandusmaailmas pole raha tasuta olnud. Tasuta raha oli anomaalia ja see osa ajaloost on tõenäoliselt seljataga.
See muutus on toonud kaasa väga palju probleeme, eriti ettevõtetele ja eraisikutele, kes pole kohanduda suutnud. Muutus on karmilt karistanud näiteks Silicon Valley Banki, Credit Suissel ja teisi finantsettevõtteid, kes ei ole riske õigesti hinnanud, Sama hakkame nägema ka eraisikutega. Ehk siis eraisikud, kes elasid majandustsükli tõusufaasis üle oma võimete, on täna olukorras, kus nende kodulaenu-ja autoliisingu maksed järjest suurenevad. Sissetulekud ehk mitte nii palju. Selle tulemusena nende perekonna finantsseis halveneb ja teatud juhtudel võivad kulud olla tuludest suuremad. See võib tähendada väga suuri sotsiaalseid probleeme.

Mitu pead on mitu pead

Kristjan Liivamägi räägib investeerimisest ja rahandusest (mastermind)-grupiga, mille liikmetel on erinevad teekonnad ja kogemused, kuid sarnane elutsükkel ja eesmärgid. Nii õpivad grupi liikmed kiiremini ja jõuavad kaugemale.