Millist kasu inimesed iga päev selle ala spetsialistidelt saavad?

Kui me oma koduuksest väljume, siis mis meid ees ootab? Kord sattusin ühele külakoosolekule, kus vallavanem oli kutsutud aru andma erinevatel pakilistel teemadel. Mindki oli kutsutud, riigiameti esindajana selgitusi andma. Mis siis külainimesi kõige rohkem vaevas? Enamus muresid on seotud teedega: need kas tolmavad või on porised; kui on hea asfalt, siis jälle kihutatakse; kui on rahustavad täristid, siis on müra, ja no lastel ei ole üldse kusagil turvaline liikuda, sest jalg- ja jalgrattateed puuduvad ning üle maantee ei julge keegi minna. Lõpuks jõudsime ka nende probleemide lahendamise juurde, mis oli ise probleemide probleem. Paradoksaalsel kombel teed ju keegi oma õuele ka ei taha!

Kuidas digirevolutsioon on teedeehituse eriala mõjutanud?

Teede ja liikuvuse kavandamisel on toimunud suuri muutusi viimasel aastakümnel, kui on kasutusele võetud infomudelid, suurandmed ja automaatika. Infomudelid võimaldavad kvaliteetsemaid, arusaadavamaid projekte ning optimeeritud ehitusjuhtimist, samuti ehitusmasinate töö automatiseerimist. Eestis on liikuvuse modelleerimisel ja analüüsil edukalt arendatud ja rakendatud mobiilpositsioneerimist. Projekteerijad on juba harjunud infomodelleerimisega ning mudelid on järjest enam kasutusel ka ehituses. Viimastel aastatel on ka riik selles valdkonnas kujundanud selge visiooni ja soovitakse kõik ehitamisega seotud protsessid ning menetlused digitaliseerida. Siiski näitavad kogemused, et tehnoloogia sh tehisintellekt ei asenda kainet talupojamõistust ja inseneri loovust. Halvimal juhul on arvuti vaid rumaluse võimendi.

Räägi kõige põnevam asi, mis sul oma erialases valdkonnas on rahvusvahelisel tasandil ette tulnud.

Oma kogemusest võin öelda, et uudishimu toel saab Eesti transpordiinsener hakkama igal pool maailmas. Kui mujal iseloomustab insenere kõrge spetsialiseeritus, siis minul on olnud võimalus töötada väga erinevate projektide ja ülesannetega, mille hulgas on nii maanteid ja tänavaid, raudteid, lennujaamu ja sadamaid, planeeringuid kui ka erinevaid sillataolisi tarindeid. Saudi-Araabias projekteerisin ühe ministeeriumi peahoone juurdepääse ja kaitsetarasid, mis oma mahult olid võrreldavad Haabersti liiklussõlmega. Sealse traditsiooni kohaselt tuleb tagada tähtsate šeikide privaatsus, nii tuli siis ministrile ja tema asetäitjatele rajada eraldi rambid koos sildadega hoone erinevatele korrustele, teenindustunnel ning kõigi ülejäänud ametnike jaoks veel eraldi sissesõit ja kõik teed tuli turvata betoonpiiretega võimalike pahade kavatsustega ründesõidukite vastu.

Üks lõbus tõik, mida sa enne sel erialal õppimist ei teadnud.

Pole midagi alalisemat kui ajutised ehitised. Minu kõige esimene projekt pärast tehnikumi lõpetamist 1989. aastal oli Lubja tänava ja Laagna tee (tollal Oktoobri tee) ajutise ühendustee projekt, mis sai tehtud norme eirates väikeste raadiustega ja järsema kaldega. Edukalt kasutusel tänaseni ja karta on, et niipea seda paremaga ei asendata.

Võib öelda, et riigi majanduse aluseks on ennekõike infrastruktuur: teed, sillad, tunnelid, raudteed, lennujaamad ja sadamad, milleta ei pääse inimesed liikuma ega jõua kaubad tarbijani. Eesti teedevõrk on küll piisavalt tihe, kuid sellel ohutu ja sujuva liiklemise tagamine nõuab pidevat tööd. Infrastruktuur on ja jääb meie igapäevase toimetuleku esmaseks eelduseks. Kindel on, et hea haridusega insener leiab alati hea tasuga tööd, sest nii nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, ei kao kunagi vajadus ehitusinseneride ja -geodeetide järele. Kui Sulle tundub, et just see võiks olla Sinu kutsumus, siis tutvu õppekavaga lähemalt: https://taltech.ee/teed-geodeesia