Alates 6. septembrist töötab ülikooli rohepöörde prorektorina Helen Sooväli-Sepping, kelle ülesanne on juhtida Tallinna Tehnikaülikool rohepöörde eestvedajaks Eestis. Palusime tal lahti seletada, mida tähendavad tema jaoks meie igapäevakõnesse ilmunud rohevaldkonna terminid. Rohepöörde prorektori tutvustust loe siit.
Sulev Oll | Fotod: TalTech, Karl-Kristjan Nigesen
Jätkusuutlikkus, ingl k sustainability
Kõiki eluvaldkondi hõlmava mõiste „jätkusuutlik“ sünonüümid on eesti keeles säästev ja kestlik. Neid kolme kasutatakse läbisegi nii ametlikes dokumentides, ajakirjanduses kui ka igapäevaselt. Jätkusuutlikkuse all mõistame eesmärki luua pikaajalist väärtust nii, et säiliks tasakaalus ökoloogiline, sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik keskkond.
Selleks, et jätkusuutlikkust mõõta, on ÜRO koos teadlastega koostanud säästva arengu eesmärkide raamistiku (vt märksõna). Need eesmärgid leiavad üha enam kasutust riiklike arengusihtide seadmisel, aga ka eraettevõtete strateegiates.
Kliimaneutraalsus, ingl k climate-neutral
Kliimaneutraalsus tähendab, et inimkonna õhku paisatud kasvuhoonegaaside maht on põhimõtteliselt sama nagu looduse või tehnoloogia võime neid siduda. Selle saavutamine peab peatama inimtekkeliste kasvuhoonegaaside kasvu atmosfääris.
Kõik kasvuhoonegaasid arvutatakse ümber CO2-ekvivalendiks ning seetõttu räägitaksegi kliimamuutuse pidurdamisel peamiselt CO2-heite vähendamisest.
Ringmajandus, ingl k circular economy
Ressursitõhus majandusmudel, mis rajaneb materjalide ja toodete korduskasutusel, parandamisel, uuesti ringlusse võtmisel. Sedalaadi lähenemine tähendab muutusi toote väärtusahelas. Muutuste keskmes on toote disain, uued ärimudelid ning tarbimisharjumused. See omakorda tähendab muutusi kultuuris, väärtushinnangutes ja elustiilis.
Ringmajandus põhineb interdistsiplinaarsel arusaamal, et vaid valdkondade koostöös on võimalik saavutada üleminek kliimaneutraalsusele.
Rohepööre, ingl k green transformation
Üleminek kestlikumale tulevikule on otseselt seotud Euroopa Liidu riike ühendava Euroopa rohelise kokkuleppega. Eesmärk on saavutada 2050. aastaks õiglase ülemineku abil CO2-neutraalne ja kestlik majandus ning luua säilenõtke ühiskond, mis põhineb solidaarsusel ja tagab kõigile tervisliku elukeskkonna.
Rohepööre eeldab muutusi praegustes majandusmudelites, ressursitõhusamaid poliitikaid kõikides valdkondades, aga ka igaühe vastutust muuta oma käitumisharjumusi nii, et keskkonnajalajälg keskkonnas oleks väiksem.
Tallinna Tehnikaülikooli mõttes tähendab rohepööre kliimaneutraalsust aastaks 2035. Me koostame jätkusuutliku ülikooli strateegia ja tegevuskava, seame mõõdikud, määratleme nende alus- ja sihttasemed. Töötame välja ülikooli ringmajanduse strateegia ja rakenduskava ning Mustamäe linnaku kliimakava. Meie soov on lõimida jätkusuutlik areng ja ringmajandus ka õppekavadesse.
Rohepesu, ingl k greenwash
Inimeste eksitamine kommunikatsiooniga, nagu miski oleks „roheline“ ehk jätkusuutlik või lausa kliimaneutraalne. Teenuste ja toodete pakkujad teavad, et tarbijate ootused keskkonnatõhusate toodete ja teenuste osas üha kasvavad. Nii luuaksegi neile turundusnippide abil maine, justkui need oleksid keskkonnamõju mõttes loodussõbralikud. Sedalaadi eksitamine võib olla tahtlik või mittetahtlik, seda viimast siis, kui pakkuja ise negatiivsetest keskkonnamõjudest teadlik ei ole.
Küsimus on, kas nn offsettimist ehk süsinikujalajälje tasakaalustamist mingi teise tegevuse läbi saab ja võib käsitleda rohepesuna. Olgu siin näitena pakutud olukord, kui kullerfirma, kes meie linnaruumi saastab, toetab Aafrikas keskkonnaprojekte siinse süsinikuheite hinna mahus.
Säästva arengu eesmärgid, ingl k sustainable development goals (SDGs)
Maailma riigipeade ja valitsusjuhtide vahel kokku lepitud säästva arengu eesmärgid on vastu võetud 15 aastaks (2015–2030). Kokku on loetelus 17 kategooriat. Kuna Eestis järgitakse ka kultuuriruumi elujõulisuse eesmärki, on meil 18 kategooriat.
Eesti säästva arengu põhimõtted on paika pandud riikliku strateegiaga „Säästev Eesti 21“. Selle alused tulenevad säästva arengu seadusest, mille riigikogu võttis vastu 1995. aastal. Eraldi rakendusplaani ei ole koostatud, plaani rakendatakse valdkondlike strateegiate ja arengukavade kaudu. Riiklik strateegia „Eesti 2035“ annab näiteks suuna ÜRO üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis.
Tallinna Tehnikaülikooli arengukavast lähtuvalt keskendutakse eelkõige eesmärgile nr 4: tagada kõikidele kaasav ja kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused. Lähtuvalt rohepöörde prorektori valdkonnast on ülikooli südameasi ka eesmärk number 13: rakendada kiiresti meetmeid kliimamuutuse ja selle mõjuga võitlemiseks. Arengukavast tulenevalt on ülikooli jaoks oluline võrdsete võimaluste loomine, mida väljendab eesmärk 5: saavutada sooline võrdõiguslikkus.
Mulle isiklikult läheb korda Eesti enda võetud ehk eesmärk 18: panustada Eesti kultuuri, meie riikluse alustala elujõulisusse. Hindan kõrgelt ülikooli kultuurikollektiivide tegevust, samuti korrektse eesti keele kasutamist töökeelena. Eestikeelne erialaterminoloogia on see, millega iga teadlane saab panustada Eesti kultuuri elujõulisusse.
Süsinikuneutraalsus, ingl k carbon neutrality
CO2-neutraalsus tähendab tasakaalu CO2-heite ja atmosfäärist süsinikdioksiidi sidumise vahel. Netonullheite saavutamiseks peavad kõik kasvuhoonegaaside heited üle maailma olema tasakaalustatud süsiniku sidumisega.
Põhilised looduslikud süsiniku sidujad on muld, metsad ja ookeanid. Praegu ei suuda veel ükski tehislik CO2 siduja eemaldada atmosfäärist kliima soojenemisega võitlemiseks vajalikus koguses süsinikku.
Looduslikes süsiniku sidujates, näiteks metsas, talletatud süsinik vabaneb atmosfääri metsatulekahjude, maakasutuse muutuste või metsaraie tagajärjel. Seepärast on kliimaneutraalsuse saavutamiseks hädavajalik vähendada CO₂ heitkoguseid.
Ökoloogiline jalajälg, ingl k ecological footprint
Üks tarbimise näitajaid. Ökoloogiline jalajälg on meetod, millega suudetakse ligikaudselt arvutada maa-ala suurus, mida on vaja igaühe ühes aastas kasutatavate ressursside (soojusenergia, mootorikütus, toiduained) tootmiseks ning tekkinud jäätmete ja saaste ümbertöötlemiseks, ladustamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks.
Ökoloogilist jalajälge saab arvutada kas inimese, leibkonna, toote, mõne organisatsiooni või siis territoriaalse üksuse, näiteks riigi või linna, tasemel.