Romi Viskar õpib TalTechi energiatehnoloogia ja soojusenergeetika õppekava 1. kursusel. Huvi soojusenergeetika vastu tekkis tal juba bakalaureuseõppes, kus ta õppis keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogiat, kuid otsustav tõuge ei tulnud loengusaalist, vaid praktikalt.

Bakalaureuseõppe esimesel aastal sai Viskar Adven Eesti AS-ilt stipendiumi ja veetis seejärel terve suve ettevõttes praktikal. Seal nägi ta lähedalt, milline energeetiku töö tegelikult on. „Nähes, kuidas energeetiku töö välja näeb ning milliste probleemidega iga päev tegeletakse, tekkis minus vaimustus ja soov tulevikus kindlasti soojusenergeetikuna töötada,“ ütleb Viskar.

Eriala, mis on rohkem kui katlad ja torustikud

Enne õppima asumist arvas Viskar, et soojusenergeetika on kitsam valdkond, mis keskendub peamiselt kateldele või suurtele tööstusseadmetele. Õpingud näitasid midagi muud. Soojusenergeetika ei tähenda ainult tehnilisi arvutusi, vaid puudutab järjest rohkem ka keskkonda, taastuvenergiat, energiatõhusust ja ühiskonna vajadusi.

Kui ta peaks eriala teistele noortele selgitama, alustaks ta millestki väga igapäevasest, näiteks kodusest küttest.

„Igal inimesel on kodus kas radiaator, põrandaküte või tuleb kraanist sooja vett. Kuidas see kõik algusest lõpuni ohutult ja kadudeta inimeseni jõuab, ongi soojusenergeetiku ülesanne,“ selgitab Viskar.

Õpingutes vaadatakse hoonete kütte- ja energiasüsteeme tervikuna. See tähendab, et õppida tuleb nii soojuse tootmist ja jaotamist kui ka seda, kui palju soojust üks hoone vajab ning kuidas tagada hoonete jahutus kuumadel perioodidel. Sama oluline on aru saada, kuidas panna süsteem tööle võimalikult tõhusalt, mõistlike kuludega ja väiksema keskkonnamõjuga.

Energeetikas ei piisa ainult seadmete tundmisest

Viskari sõnul muutis tema arusaama eriala laiusest eriti soojusmajanduse õppeaine. Seal käsitleti kaugküttega liitumise tehnilisi nõudeid, energiamajanduse planeerimist ja strateegiate koostamist.

„See õppeaine andis hea arusaama, et energeetikas ei piisa ainult tehniliste seadmete tundmisest. Oluline on aru saada tervikpildist: majandusest, keskkonnast ja ühiskonna vajadustest,“ ütleb ta.

Kõige keerulisemaks, kuid samas ka arendavamaks ülesandeks peab Viskar katla kontrollarvutust. Ülesanne oli kontrollida, kas projekteeritud katlasüsteem sobib töötama teise kütusega. See ei olnud olukord, kus saab võtta ühe valemi ja vastuse välja arvutada. Tuli siduda eri teadmisi, valida õiged andmed, mõista protsesside seoseid ja teha tulemuste põhjal järeldusi.

Matemaatika ja füüsika ei ole sellel erialal eesmärk omaette. Need on tööriistad, millega lahendada praktilisi küsimusi. Viskari sõnul on õpingute jooksul kõige rohkem arenenud tema süsteemne mõtlemine: oskus näha, kuidas tootmine, jaotus, tarbija, hooned ja tehnilised lahendused omavahel seotud on.

Eesti vajab inimesi, kes oskavad energiasüsteeme targemaks muuta

Selle eriala ühiskondlik tähendus on väga konkreetne. Eestis tuleb kaasajastada kaugküttevõrke, arendada kaugjahutuse võimalusi, parandada hoonete energiatõhusust, vähendada küttekulusid ja CO₂ heidet ning leida viise, kuidas taastuvenergiat olemasolevasse süsteemi paremini integreerida.

Samal ajal ei saa unustada varustuskindlust. Inimesed ja tööstused vajavad energiat ka siis, kui tuul ei puhu või päike ei paista.

„Kokkuvõttes aitavad energiatehnoloogia ja soojusenergeetika lõpetajad lahendada küsimust, kuidas tagada inimestele ja tööstustele mugav ning kindel energiavarustus väiksema keskkonnamõjuga,“ sõnastab Viskar.

Töövõimalused ulatuvad energiaettevõtetest teaduseni

Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika lõpetajate karjäärivõimalused ei piirdu ühe ametiga. Töötada saab energiaettevõtetes, kaugkütte ja soojusvõrkude valdkonnas, hoonete tehnosüsteemide projekteerimises, tööstuses, konsultatsioonis, avalikus sektoris, arendusprojektides ja teaduses.

TalTechi õppekava annab teadmisi energia tootmisest, salvestamisest, taastuvenergiaallikatest, soojuspumpadest, kateldest, soojuselektrijaamadest, kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkudest, emissioonide vähendamisest ja andmeanalüüsist energeetikas.

Viskar töötab juba õpingute kõrvalt Adven Eesti AS-is juhtivinsenerina ning plaanib pärast õpingute lõppu samas valdkonnas jätkata. Tema sõnul annab eriala tugeva töökindluse, sest energia vajadus ei kao kuhugi. Muutub hoopis see, kuidas energiat toodetakse, jaotatakse ning säästlikumalt kasutatakse.

„Töö on väga põnev ja igav ei hakka,“ ütleb ta.

Tulevasele tudengile annab Viskar soovituse: see eriala sobib inimesele, keda huvitavad küte, energiatootmine ja hoonete tehnosüsteemid ning kellele meeldiks matemaatika ja füüsika abil lahendada energiatehnoloogia väljakutseid, nähes samal ajal, kuidas eri süsteemid omavahel seotud on. 

„Tule õppima, kui soovid teha midagi praktilist ja näha, kuidas sinu tehtud otsused aitavad mõjutada Eesti energiajulgeolekut,“ kutsub Romi Viskar.