Kui huvi keemiatehnoloogiate vastu tõi Georgi Baikovi oma juurte juurde Eestisse Virumaa kolledžisse õppima, siis lõputööd kirjutas ta juba mainekas Pennsylvania ülikoolis, kus ta töötas kõrvuti oma valdkonna tippteadlastega.
Georgi, kes praegu õpib juba magistrantuuris säästvaid keemiatehnoloogiaid, tundis enne TalTechi Virumaa kolledžisse õppima asumist Eestit peamiselt suviste koolivaheaegade kaudu.
Lapsepõlve Eesti tähendas talle Narva-Jõesuu metsi, merd ja loodust ning hiljem reisimist mööda erinevaid Eesti paiku. „Minu vanaisa sündis ja kasvas Eestis, kuid töö tõttu kolis ta Simferopolisse, kus sündis minu isa ja hiljem ka mina,“ räägib veel mõned aastad tagasi Krimmis elanud noormees. Tema sõnul jäi pere ka pärast vanaisa võõrsile kolimist suviti Eestis käima ning just sealt hakkas kasvama teadmine, et Eesti on riik, kus ta sooviks õppida ja elada.
Mare Roosileht pidas inspireeriva loengu
„Mulle meeldib siinne elukorraldus ja võimalused, mida riik inimestele pakub,“ tõdeb Georgi, kes sai juba gümnaasiumis õppides aru, et tahab kindlasti Eestisse kolida.
Kui pere müüs maha Narva-Jõesuus asunud suvila ning ostis selle asemel korteri Kohtla-Järvele, otsustas Georgi uurida, millised erialad ja sisseastumisvõimalused on Virumaa kolledžis. „Toona sattus meid vastu võtma direktor Mare Roosileht, kes rääkis keemiatehnoloogia õppekavast nii põhjalikult ja huvitavalt, et sain aru – just seda ma otsingi,“ meenutab ta.
Õppis iseseisvalt eesti keelt
Selleks, et päriselt Eesti kõrgkooli õppima tulla, tuli aga selgeks saada ka eesti keel. Selleks leidis noormehe ema talle eraõpetaja, kes andis talle kolm korda nädalas Skype’i teel eratunde. Ülejäänud ajal töötas Georgi õpetajalt saadud materjalidega. „Ma ei saa öelda, et keeleoskus oleks väga kergelt tulnud,“ tunnistab Georgi, kelle eesmärk oli õppida keel ühe aastaga nii selgeks, et see oleks piisav Eesti ülikoolis õppimiseks. „Eesti keel ei sarnane ühegi keelega, mida olin varem õppinud. Alguses tundus grammatika eriti segane,“ lisab ta.
Soov Eestis õppida ja elada motiveeris aga sedavõrd palju, et vajalik keeleoskus sai kenasti omandatud. Sisseastumisvestlus sai peetud ning loengutes osaleminegi õnnestus. „Kõnekeeles tundsin end siiski veel ebakindlalt,“ meenutab ta.
Selleks, et veelgi rohkem suhtluspraktikat saada, lõi Georgi aktiivselt kaasa tudengiklubis. Kui vestluspartneriks oli eestlane, kellega ei saanud vene keelele üle minna, hakkas ka keeleoskus kiiresti paranema. „Lõpuks hakkasin eesti keeles isegi mõtlema,“ ütleb ta naerdes.
Keemiatehnoloogia tagab kindla töökoha
Selle otsuse, et tema tulevik on seotud keemiaga, tegi Georgi juba 8. klassis, samuti suunasid vanemad teda kogu aeg inseneeria poole. „Saime aru, et keemiatehnoloogia on perspektiivikas valdkond, mis areneb kiiresti kogu maailmas. See tähendab omakorda kindlat töökohta ning stabiilset sissetulekut.“
Keemiatehnoloogiat õppis Georgi esialgu rakendusõppes. Tagasi vaadates peab ta kõige väärtuslikumaks just sealt saadud praktilisi oskusi, sest lisaks teoreetilistele loengutele sisaldas iga semester vähemalt ühte laboritöödega seotud ainet, mis oli tema jaoks õppe üks lemmikosi.
Hea oli ka see, et laboritööd andsid võimaluse kontrollida loengutes saadud teadmisi päriselus. „Sageli tuli ise analüüsida, miks mingi tulemus tekkis või miks see ootustele ei vastanud,“ selgitab ta. Sama väärtuslikuks peab Georgi ettevõttepraktikaid. Nimelt peab iga tudeng läbima õpingute jooksul kolm 6–8 nädala pikkust praktikat. Seal sai proovida nii tööstuses kui ka laboris töötamist ning lõpuks selgus, et talle sobib rohkem just viimane.
Rakendusõppe loogiliseks jätkuks sai magistriõppekava „Säästvad keemiatehnoloogiad“, mida juhib Virumaa kolledži õppejõud Jasper Adamson. See ei ole Georgi hinnangul pelgalt järgmine haridusetapp, vaid võimalus õppida keemiat tänapäevases võtmes.
„Õppekavas pööratakse palju tähelepanu sellele, kuidas muuta keemiatööstus keskkonnasõbralikumaks ja ressursisäästlikumaks,“ selgitab ta. „Sisuliselt õpime, kuidas ehitada keemilisi protsesse nii, et need tooksid inimestele maksimaalset kasu ja põhjustaksid keskkonnale võimalikult vähe kahju.“
Kohtla-Järvelt Ameerika tippülikooli
Magistriõppe üheks põnevamaks aineks peab Georgi instrumentaalanalüüsi erikursust, sest analüütilised seadmed ja nende kasutamine keemias pakuvad talle erilist huvi.
Kõige ootamatumaks kogemuseks kujunes aga võimalus külastada aine „Sissejuhatus tuumaenergeetikasse“ raames Soome tuumaelektrijaama. Ehkki reaktori juurde tudengeid ei lastud, said nad kuulda, kuidas jaam töötab, ning näha, kuidas radioaktiivseid jäätmeid ladustatakse, kontrollitakse ja käideldakse. Oma lõputöö tegi Georgi hoopis Ameerikas, täpsemalt Pennsylvania ülikoolis, millega on seotud nii tema magistritöö kui ka kogu magistriõppekava juhendaja Jasper Adamson.
Eesti aasta õppejõu tiitliga pärjatud Adamson on töötanud sealses laboris järeldoktor-teadurina ning osaleb siiani teadusartiklite kirjutamise koostööprojektides.
USA tipplabor avaldas muljet
Juba pikemat aega küpses Adamsonil mõte luua Virumaa kolledži ja Pennsylvania ülikooli vaheline tudengivahetusprogramm. Ja nii oli Georgi esimene tudeng, kes selle kaudu Ameerikasse saadeti. Tema uurimistöö eesmärk oli välja töötada meetod sfäärilise supramolekulaarse dendrimeeri sünteesiks. Mida see tähendab? Dendrimeerid on orgaanilised molekulid ning supramolekulaarne tähendab seda, et need suudavad molekulidevaheliste jõudude toimel iseeneslikult korrastatud struktuure moodustada.
Ameerika professor Virgil Percec avastas selle dendrimeeride liigi ning just tema laboris Georgi töötaski. „See oli üliväärtuslik kogemus,“ tõdeb Georgi, kelle sõnul andis kuu aega Ameerika tipplaboris talle erialaselt väga palju.
„Enne seda ei olnud ma kunagi teaduslaboris nii keerulisi orgaanilise sünteesi protseduure teinud. Seal oli kõik minu jaoks uus. Isegi selliseid elementaarseid laboriprotseduure nagu kaalumine või nõude pesemine tehakse seal teistmoodi.“
Pennsylvania ülikool andis talle kinnituse, et valitud suund on õige. „See näitas, et Kohtla-Järvel saadud haridus avab võimalusi mitte ainult Eestis, vaid ka rahvusvaheliselt.“
Ida-Virumaa on võimalus
Oma tulevikku näeb Georgi siiski just Ida-Virumaal. Tema sõnul on piirkonnas spetsialistidest suur puudus ning tudengid lähevad tööle juba teisel või kolmandal kursusel. Veelgi olulisemaks peab ta aga võimalusi, mida kohalikud noored sageli alahindavad.
„Ida-Virumaale ja Virumaa kolledžisse tasub tulla võimaluste pärast – me asume piirkonnas, mis on Eesti keemiatööstuse süda,“ rõhutab ta. „Siia õppima tulles on sul praktiliselt garanteeritud võimalus näha teisi riike, tutvuda kohalike ettevõtete tööga, saada professionaalseid oskusi ning leida endale meelepärane töökoht.“
Vastuvõtt on avatud ning kestab 6. juuli keskpäevani.
Õppekava loomise ja arendamisega seotud tegevusi toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi meetmest „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“.