Kui merenduse mitmekülgne valdkond sind kõnetab ja soovid, et erialane töö su sõna otseses mõttes maailma eri nurkadesse viiks, tasub tulla õppima mereveonduse ja sadamatöö korraldamist TalTechis!

TalTechi Eesti Mereakadeemia sellenimeline õppekava annab praktilised teadmised ja oskused meretranspordi projektide juhtimises ning globaalsete tarneahelate haldamises, lisaks hõlmab õppekava praktika(te) kaudu väärtusliku töökogemuse hankimist juba ülikooliõpingute jooksul.

Mereveonduse ja sadamatöö korraldamise õppekava programmijuhi Tõnis Hundi sõnul sobib eriala ideaalselt hea planeerimisoskuse ja analüüsivõimega inimestele, kellele meeldib süsteemne mõtlemine ning tegutsemine. Lisaks on erialal töötades vaja head võõrkeelte oskust, kuna suur osa suhtlusest toimub piiritaguste partneritega. „Kuigi tulevane töökoht võib olla nii Eestis kui ka välismaal, siis meretranspordi globaalsusest tulenevalt on vaja suhelda inimestega üle kogu maailma,“ tõdeb ta. Programmijuht lisab, et kasuks tuleb ka suhtlemis- ja läbirääkimisoskus.

Praktiline kogemus avab tudengite jaoks uue vaatenurga

Õppekaval on muu hulgas kesksel kohal praktiliste kogemuste omandamine, millele keskendutakse eelkõige kolmandal õppeaastal. „Praktika annab võimaluse rakendada ülikoolis omandatud teadmisi ja oskusi reaalses elus. Kehtib ka vastupidine protsess. Tulles praktikalt tagasi ülikooli, jagab tudeng praktikakohas omandatud uusi teadmisi ja oskuseid teistega ning suudab olla õppetöös palju aktiivsem, kuna oskab paremini luua seoseid õpitu ja reaalse elu vahel,“ leiab Hunt.

Samuti esineb tema sõnul tööelus huvitavaid juhtumeid, mille lahendused on „kastist väljas“ või võivad minna õpituga suisa vastuollu. Siiski tõendavad sellised lahendused programmijuhi sõnul, et erand kinnitab reeglit. „Sellised „kastist väljas“ lahendused eeldavad väga head toimiva süsteemi tundmist,“ ütleb Hunt.

Ta lisab, et praktikakoht on tudengitele heaks platvormiks töökoha leidmisel. „Paljudele praktikantidele kujuneb nende praktikakoht ka esimeseks erialaseks töökohaks,“ lausub Hunt.

Praktika annab parema ülevaate reaalsetest tööprotsessidest
Õppekava vilistlane Kristiina Peterson leiab, et õpingute ja praktika samaaegne ühildamine aitas tal õpitut vahetult kinnistada. „Praktiline kogemus juba õppekava läbimise käigus andis parema aimduse erialast ja tööeetikast. See võimaldas samaaegselt teoreetilist osa praktikas rakendada, kuid samas tõi välja ka puudused, mida peaks ja võiks rohkem juurde õppida,“ lausub Peterson, kes käis praktikal logistikaettevõttes.

Ta alustas praktikat veokorraldaja assistendina, kus tööülesanneteks oli sõidulehtede sisestamine, arvete koostamine ja laevapiletite sisestamine. Noor naine liikus ettevõttes aga aina edasi. „Hiljem tekkis ettevõttesse mere- ja lennuvedude osakond, kus alustasin tööd just tänu enda õpitud erialale. Teise praktika tegin samas ettevõttes, kuid siis juba mere- ja lennuvedude veokorraldajana, kus minu peamiseks ülesandeks oli import ehk mere- ja lennuvedude transpordi organiseerimine,“ meenutab Peterson.

Ta lisab, et praktika käigus tekkis tal parem ülevaade reaalsetest tööprotsessidest. „Praktika jooksul meeldis mulle kõige rohkem suhtlus agentidega, hinnapakkumiste tegemine ja konteinerite transpordi korraldamine Aasiast Eestisse ja Eestis kliendini. Samas oli paras väljakutse erialase keele õppimine, sest see erines tavapärasest inglise keelest päris palju,“ toob Peterson välja.

Praktika võimaldas tema sõnul ülikoolis õpituga häid seoseid luua, kuid samas tõi see Petersoni jaoks esile ka tõdemuse, et teatud õppeaineid läbiks ta hea meelega uuesti. „Takkajärele mõeldes on teatud ained, mida võtaksin ülikoolis uuesti, kui oleks võimalus. Näiteks meretranspordi kommertsekspluatatsiooni ainet, kus omandati teadmised kaupade tollimise protseduuridest, riiki importimisest ja eksportimisest, kehtivatest õigusaktidest ning eeskirjadest,“ meenutab praegu Transpordiametis töötav Peterson.

Dispetšeritööst rahvusvaheliste suheteni

Neljanda kursuse tudeng Katherin Reet Sisask on praeguseks läbinud kaks praktikat: ühe neist Tallinna Sadamas ja teise ettevõttes Gunvor Services. „Teadsin, et tahan saada parimat võimalikku kogemust ehk uurisin vanema kursuse tudengitelt nende kogemuste kohta ja seeläbi valisin organisatsioonid, kuhu kandideerisin,“ ütleb Sisask.

Tallinna Sadamas praktikal olles sai ta tegutseda nii Vanasadamas, Vanasadama jahisadamas kui ka külastada teisi sadamaid. „Olin praktikant dispetšerile ja tööülesandeid oli seal päris palju – alates väiksematest administratiivsetest töödest, nagu jahisadama ülevaatus hommikul, uute väikelaevade sisse registreerimine ning kaikohtade broneerimine, kuni kruiisilaevade vastuvõtuni,“ räägib Sisask. Eriti huvitavad olid tema sõnul kruiisilaevade saabumise päevad, kui sai kasutada ka raadiot, et teatada juhtimiskeskusele sildumise detailidest.

Ettevõttes Gunvor Services tehtud praktika andis Sisaski sõnul talle väga tugeva praktilise kogemuse, millele aitas kaasa tema enda üles näidatud initsiatiiv. „Gunvoris olin Claims & Demurrage’i tiimis ehk tegelesin nõuete ja üleseisuajaga seonduvate küsimustega. Ma pean ennast väga tubliks lisatöö küsijaks ja proovin igal pool, kus võimalik, ise käed külge panna. Gunvoris oli selle tulemuseks lõpuks see, et sain lasta oma juhendaja suvel kaheks nädalaks puhkusele, võttes täielikult tema rolli üle ning vastates nii ettevõttesisestele kui ka rahvusvahelistele e-kirjadele,“ meenutab Sisask, kes sai pärast praktikat tööpakkumise nii Tallinna Sadamast kui ka Gunvorist.

Tiimiüritused, uued tutvused ja mitmekülgne mereõigus

Unustamatuid hetki oli Sisaskil mõlema praktika ajal. „Kõige meeldejäävamad olid inimesed, kolleegid ja uued tutvused. Muus osas meenub Tallinna Sadama praktikast näiteks kord, kui kruiisilaev tuli sadamasse sisse, saime pardale minna ning hiljem lõunatada laeval kapteni lauas,“ meenutab ta.

Gunvoris oldud ajast meenuvad talle tiimiüritused, kui kohale tuli ka Šveitsi kontoris asuv regionaalne tiimijuht, kellega Sisask sai suhelda. „Kindlasti oli kõige südamelähedasem Gunvoris läbitud praktika puhul aga tekkinud side juhendajaga, kellega olen kontaktis siiani,“ sõnab ta.

Kui küsida Sisaskilt, milliseid ülikoolis õpitud teadmisi tuli praktika ajal enim rakendada, toob ta välja ühe konkreetse õppeaine. „Mereõigus koos õppejõud Anatoli Alopiga – ilma selleta oleksin ma Gunvoris jänni jäänud. Selles aines sain selgeks põhilised terminid, mida läks kohe vaja. Samuti tuli väga kasuks erialase vene keele aine, kuna seal õppisime peale keele ka laeva ehituse kohta,“ meenutab ta.

Sarnaselt Petersoniga toob Sisask praktika puhul olulise kasutegurina välja seoste loomise varasemalt õpituga. „Toon näite INCOTERMS-idest ehk tarneklauslitest. Koolis õppides olin lihtsalt teada saanud, et sellised tarneklauslid on olemas, aga kuna nende käsitlemisega mul veel praktilist kogemust polnud, ei loonud ma oma mällu jäädavat sidet. Gunvorisse praktikale minnes sain neid kasutada ning siis hoomasin ka nende tähtsust merenduses,“ selgitab ta.

Üldiselt on TalTechi mereveonduse ja sadamatöö korraldamise õppekava Sisaski arvates suurepäraselt üles ehitatud. „Esimene aasta on rohkem reaalaineid ja mitte nii süvitsi erialast õpet, kuna praktikat esimesel aastal ei ole. Sealt edasi sujuvalt süveneb ka erialane õpe. Kui erialased ained oleksid kohe esimesel aastal, oleks need praktika toimumise ajaks juba ammu meelest läinud,“ leiab tudeng.

Tule ja lükka oma karjäärile hoog sisse TalTechi Mereakadeemias mereveonduse ja sadamatöö korraldamise õppekaval! 
Rohkem infot õppekava ja sisseastumistingimuste kohta.