Tallinna Tehnikaülikool loob esmakordselt Eestis informaatika ja tehisintellekti bakalaureuseõppekava, et koolitada nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris üha enam vajatud AI spetsialiste.
TalTechi IT-teaduskonna õppejõu, informaatika ja tehisintellekti bakalaureuseõppekava programmijuhi Ago Lubergi sõnul on IT-sektoris märgata, et tööturul on puudus kõrgema taseme ekspertidest, kes suudavad AI-süsteeme arendada, hinnata ja juhtida. „Tulevikus muutuvad tehisintellekti süvateadmised ning selle eri valdkondades loomise ja arendamise oskused IT-sektoris hädavajalikuks,” selgitas Luberg. “Tehisintellekt on selle sajandi esimese veerandi suurim innovatsioonivedur ja lähiajal näeme Eesti ettevõtetes lahendusi, mida me täna ei oska ette kujutadagi. Kuid selleks, et tehnoloogia areneks soovitud suunas, on vaja teadlikku ja pädevat AI juhtimist eri tasanditel.”
Tööturu vajadused ja spetsialistide puudus
See haakub ka viimase tööturu vajadusi kaardistanud OSKA hinnangutega, mille järgi on Eesti majanduse konkurentsivõime hoidmiseks ja kasvatamiseks vaja praegusest märksa suurema nüüdisaegsete IKT-lahenduste loomise oskusega spetsialiste tööelu kõikidel tasanditel. Uuringu kohaselt kasvab IKT põhikutsealadel hõivatute arv kogu majanduses ja avalikus sektoris 2027. aastaks vähemalt 1,5 korda. IKT ja kõik teised majandussektorid ning avalik sektor kokku vajavad igal aastal üle 2600 uue IKT-spetsialisti.
Üheks selliseks alaks on neurovõrgud. Lubergi sõnul puutuvad paljud meist juba praegu neurovõrkudega kokku näiteks ChatGPT abil, kuid laiemalt on tehisintellektil potentsiaal tuua kvalitatiivne arenguhüpe pea igas valdkonnas, meditsiinist kaitsetööstuseni. Juba praegu on tööturul vaja spetsialiste, kes suudaksid neid teemasid hoomata ja edasi arendada ning vajadus nende järele kasvab tulevikus veelgi.
Microsoft Eesti AI arendustiimi juht Ando Saabas rääkis, et AI on jõudnud kõikidesse ettevõtte toodetesse ja tööprotsessidesse. “Pea kõik programmeerijad kasutavad abilisi nagu Github Copilot, samamoodi ehitatakse ja kasutatakse AI tööriistu Office'is ja mujal,” ütles Saabas ja märkis, et lisaks keelemudelitele on tehisintellekt paljudes toodetes sügavamal sees, näiteks parandades audio- või videokvaliteeti konverentsikõnedes või tuvastades küberründeid serverites.
Karjäärivõimalused IT ja AI valdkonnas
Kes mõtleb karjääri peale IT-valdkonnas ja soovib end tulevikus proovile panna näiteks Microsoftis, siis oodatakse temalt head programmeerimis- ja probleemi lahendamise oskust ja baasteadmisi olulistest arvutiteaduse valdkonna teemadest: andmebaasid, kompilaatorid, algoritmid, masinõpe jmt. Loomulikult ei saa oodata süvateadmisi kõikides neis valdkondades, aga head baasteadmised, mis võimaldaks vajadusel leida kiiresti õige suuna ja edasi minna, võiks edukal kandidaadil olemas olla.
Saabas nentis, et informaatika ja tehisintellekti õpe annab head baasteadmised valdkonnas, mis on ühiskonnas oluline. “Programmeerijatel ja tehisintellekti spetsialistidel on tööpõld väga lai. Aga isegi, kui hiljem eriala vahetada, on õpitust palju kasu. Enamus valdkondi on IT-ga nii läbi põimunud, et teadmised leiavad igal juhul kasutust,” oli Ando Saabas veendunud.
“Aasta õpetaja” tiitlile nomineeritud ja tudengite seas populaarne programmijuht Ago Luberg tõdes, et tehnoloogia kiire areng nõuab ka kõrgharidussüsteemilt suuremat paindlikkust ja kohanemisvõimet. “Uuenduslikke oskusi tuleb õpetada uutmoodi ja seetõttu paneme suurt rõhku õppijakesksele lähenemisele. Bakalaureusetase on muidugi esimene samm, aga suuremate asjade tegemiseks IT-s on see tegelikult oluline eeldus,” lisas kavajuht.
Õppekava toob kõrghariduse tööturu vajadustele lähemale mitte ainult sisuliselt, vaid ka õppijakeskse lähenemise poolest. “Informaatika ja tehisintellekti” õppekava on koostatud hariduspsühholoogide kaasabil, et pakkuda lisaks teaduspõhistele teadmistele ka paindlikumat ja tudengisõbralikumat õpikogemust. Programm sisaldab projektipõhiseid õppeaineid, mis annavad tudengitele võimaluse rakendada oma teadmisi praktilistes olukordades ning valmistavad neid ette päriselulisteks tööalasteks väljakutseteks. Lisaks tehnilistele teadmistele arendatakse ka olulisi oskusi nagu meeskonnatöö ja projektijuhtimine, mis on tööandjate seas kõrgelt hinnatud.
Vastuvõtt TalTechi bakalaureuseõppekavale „Infotehnoloogia ja tehisintellekt“ algab 1. märtsil ja kestab 3. juuli kella 12:00-ni. Lisateavet õppekava ja vastuvõtutingimuste kohta leiab TalTechi veebilehelt.
Uue kavaga on gümnasistidel ja abiturientidel võimalik Tallinnas lähemalt tutvuda märtsikuu kolmel nädalavahetusel (1.03, 8.03, 15.03) sündmusel INIT.
Tartu ja Lõuna-Eesti õpilastele toimub Informaatika ja tehisintellekti kava tutvustus 5. aprillil sarnase formaadiga sündmusel MINIT.