Koroonaajastu on muutnud paindliku töökorralduse uueks reaalsuseks, kuid erinevused töötajate eelistustes ning sellega kaasnevad finantsaspektid tööandjate vaatevinklist on veel paljuski lahti mõtestamata. Ajal, mil ettevõtted on otsimas globaalseid konkurentsieelised, muutuvad üha olulisemaks nii tootlikkuse tõstmine kui kulude optimeerimine – mõlemasse saab oluliselt panustada läbimõeldud tööajakorraldusega ning inimressursi efektiivse kasutusega. Siinkohal on oluline tasakaalu leidmine töötajale sobiva töö ja vaba aja jaotuse ning tööandja kasumlikkuse eesmärkide vahel.
Paindliku tööaja võimaldamine võib panustada nii tootlikkuse kasvu kui palgakulude kokkuhoidu, kui suudetakse arvestada töötajate individuaalsete eripäradega, selgub Raul Ruubeli TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudis kaitstud doktoritöös „Tööajakorraldus ning efektiivne ajakasutus teadus- ja arendustegevuses“.
Doktoritöö juhendaja, TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor Aaro Hazak: „Paindliku tööaja üks peamisi ebakõlasid tekib seoses inimeste seinast-seina eelistustega tööajakorralduses – paljud töötajad eelistavad oma tööaja kontsentreerida 3-4 päevale nädalas, mõned aga sooviksid töö jaotada 6-7 päeva peale ning vaid osa soovivad töötada 5 päeva nädalas. Samamoodi erinevad töötajate eelistused töö päevasisese ajalise jaotuse osas“.
Kui näiteks inimesed on sunnitud töötama neile ebasobival ajal, võivad nad soovida ebamugavuste kompenseerimiseks kõrgemat töötasu. Lisaks pole ebakohasel ajal tööjõu kasutamine efektiivne, tuues sageli kaasa halvemad töötulemused või madalama tööpanuse. See omakorda tähendab, et palk ei ole vastavuses töötaja potentsiaaliga – kui töötaja saaks töötada endale sobival ajal ja parema tulemuslikkusega, saaks ta kõrgemat tasu.
Teine võimalus – palk ei vasta töö tulemustele – kui tööandja tasustab töötajat tema maksimumvõimekusele vastavalt, aga töö tegelik väljund on väiksem või madalama kvaliteediga, kaotab ettevõte kasumlikkuses ja konkurentsieelises. Seetõttu võivad tööajakorraldusel olla ettevõtetele märkimisväärsed finantsmõjud nii tulude kui ka kulude poolel.
Tööandja saab kulusid kokku hoida ka vähenenud töölt puudumistest tekkivast töötaja paremast tervisest ning läbi üldisema kasvava töörahulolu ka madalamast kaadrivoolavusest. Samas võib tööandjale erinevatel aegadel töötavate töötajate koordineerimine tuua kaasa täiendavaid kulusid ja ebaefektiivsust. Samuti nõuab paindlik tööaeg töötajalt paremat enesedistsipliini oma tööaja kasutamisel.
Doktoritööst selgub, et töötajad väärtustavad tihti ainuüksi paindliku tööaja võimalust, olenemata sellest, et nad käivad tööl vaatamata lubatud paindlikkusele sageli siiski tavapäraselt üheksast-viieni rütmiga. Selle põhjuseks võib olla laiem ühiskondlik ajakorraldus, nagu koolide, lasteaedade, kaupluste, teenindusasutuste, ühistranspordi jm tööaeg.
Doktoritöö üks olulisemaid üldsõnumeid oli, et töötajate isikupära ja käitumuslike erinevustega arvestamine on üks võimalus läbi tööajakorralduse selle efektiivsust märgatavalt parandada. Lisaks toovad doktoritöö tulemused välja olulised erinevused töötajate tegeliku, lepingulise ja soovitud tööaja vahel ning asjaolu, et ületundide maht oleneb teatud individuaalsetest ja tööalastest tunnustest.
„Oluline on, et tööandjad mõtleksid paindliku tööaja pakkumisele kui võimalusele ettevõtte konkurentsivõimet parandada“, märkis professor Aaro Hazak.
Samas on paindliku tööaja üks ohukoht töötajale kontrolli alt väljuda võivates ületundides ja tööülesannete saamises suvalisel ajal. Paindliku tööajaga seonduvad eri rakursid eeldaks aga juba laiemat ühiskondlikku arutelu jõudmaks arusaamale, et tööaja korraldus ei ole pelgalt formaalsus ja regulatsiooni küsimus ning et potentsiaalselt suured finantsmõjud ettevõtetele õigustavad tegeliku tööaja seadistamist selliselt, et nii intellektuaalne potentsiaal kui ka töötajate aeg oleks võimalikult efektiivselt kasutatud.
Projekt on saanud toetust Euroopa Liidu „Horisont 2020“ teadus- ja innovatsiooniprogrammist grandi nr 952574 "Indiviidi käitumine ja majanduslik tulemuslikkus: Metodoloogilised aspektid ja institutsionaalne kontekst“ ja Marie Skłodowska-Curie grandi nr 724712 „Institutsioonid teadmistepõhise arengu saavutamiseks“ ning Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuse PUT315 „Stiimulid, regulatsioonid ja kapitalipaigutus teadmusmahuka majanduse saavutamiseks“ raames.
Allikas: Doktoritöö „Tööajakorraldus ning efektiivne ajakasutus teadus- ja arendustegevuses“ („Working Schedules and Efficient Time-Use in R&D Work“), 23.11.2020 https://taltech.ee/uudised/raul-ruubel-kaitses-oma-doktoritoo
Lisainfo:
TalTechi institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak aaro.hazak@taltech.ee
Kersti Vähi, Taltechi teadusosakond