Saatejuht uuris algatuseks, kas IT ja informaatika on üldse sünonüümid. „Me ise ka vahepeal nuputame, mis asi see informaatika on ja kuidas seda inimestele serveerida,” ütleb Luberg, kelle sõnul loetakse IT-d laiemaks, informaatika tegeleb aga peamiselt programmeerimise ja tarkvaraga. „Lisaks tegeleb meil üks IT-teaduskonna õppekava rohkem riistvaraga. Rõhutame õppijatele, et laiapõhjalise IT-hariduse saamiseks tuleks valida informaatika õppekava. Lisaks informaatikale õpetatakse meil eraldi arendust, administreerimist, äriinformaatikat, küberturvet ja ka riistvara programmeerimist.”

Millised oskused on informaatika bakalaureuse õppekava lõpetajal ja kellena ta tööle võib hakata? „Julgen öelda, et anname informaatikas piisavalt laia põhja, et tudeng saaks tarkvaraga mis iganes suunas edasi minna – kas arendajaks, andmeanalüütikuks või ka süsteemiadministraatoriks. Näeme informaatikat hüppelauana magistrisse edasiminekuks. Väga paljud valivad selleks kas TalTechi või ka Euroopa tippülikoolid, kus on võimalik minna asjaga kaugele ja süvitsi,” kirjeldab Luberg võimalusi.

Kuidas Kristjan Kõiv informaatika juurde jõudis ja miks tema TalTechi valis? „Teadsin üsna noorena, et mulle meeldib programmeerimine, ning mul ei olnud kunagi kahtlust, mida ma ülikoolis teha tahan. Tulin Tallinna, kuna tundus, et siin saab praktilisema põhja.”

Kõivu vend õppis informaatikat ja tänu vennale saigi ta teada, mis asi see programmeerimine üldse on. „Seejärel võtsin kuuendas klassis õppides ühe kursuse ning õppisin programmeerima. See meeldis mulle ning hakkasin vabal ajal mänge tegema.”

Luberg rõhutab kohe juurde, et neil on isegi õppekavas üks eraldi aine, kus õpitakse läbi mängimise. „Tundub, et see paneb õpilastel silmad särama, kus saab mänge kirjutada.”

Kas vastab tõele, et IT-tudengid saavad juba ülikooliõpingute ajal väga häid pakkumisi? Millised huvid ja eeldused peaksid ühel noorel IT-teaduskonnas läbilöömiseks olema? Kui oluline on reaalainete hea baas?