Seekordsetel TalTech mõttetalgutel oli teemaks teadusmahukas majandus ja TalTech roll selle arendamisel. Ülikool on mitmekesine organisatsioon, kes peab leidma koostoimimise lahenduse nii õppe-, teadus- kui ettevõtluskoostöö korraldamiseks. Ühiskonna ja ministeeriumide poolt on kõrged ootused nii konkurentsivõimeliste lõpetajate osas, kõrge kvaliteediga teaduse kui teadmuse siirdamiseks majandusse ja ettevõtluskoostööks.
Mõttetalgute päevajuht Kaja Kuivjõgi rõhutas, et teadusmahukama majanduse arendamise edukus sõltub kõikide osapoolte tarkusest, kuidas ehitada silda ülikoolist majandusse. Tehnikaülikoolil on selles oluline roll ühelt poolt ettevõtetele järelkasvu koolitamisega – insenerid, ettevõtete juhid, logistikud, energeetikud, infotehnoloogid, tootearendusjuhid, tootedisainerid, materjalieksperdid, ehituseksperdid jne. Teisalt teevad TalTechi teadlased igapäevaselt teadustöid ja rakendusuuringuid uute tehnoloogiliste väljakutsete lahendamiseks, käivitatakse koostööprojekte tööstuse ja ettevõtetega ning tehakse koostööd avaliku sektori tuleviku probleemide lahendamiseks. Täpsemalt saab lugeda ajakirjast Mente et Manu Kaja Kuivjõgi kokkuvõtet talgutest.
Ülikool on mitmekesine organisatsioon, kes peab leidma koostoimimise lahenduse nii õppe-, teadus- kui ettevõtluskoostöö korraldamiseks. Ühiskonna ja ministeeriumide poolt on kõrged ootused nii konkurentsivõimeliste lõpetajate osas, kõrge kvaliteediga teaduse kui teadmuse siirdamiseks majandusse ja ettevõtluskoostööks.
Esimene paneel keskendus ühiskonna ootustele ja ülikooli rollile. Sille Kraam märkis, et ülikooli roll on ühiskonna ettevalmistamine muutusteks. LHV juht Madis Toomsalu, kes ühtlasi on ka TalTech vilistlane märkis, et teadustegevus asub täna suuresti ülikoolides, kuid link majanduse ja ülikooli vahel on väike. Ülikoolilt oodatakse rohkem proaktiivsust, läbipaistvust, nähtavust ja tarka kommunikatsiooni. Paneeli läbivaks sõnumiks kujunes, et inimesed on põhikapital, seda nii ülikoolis, ettevõtluses kui ühiskonnas – inimeste lisandväärtuse kasvatamine toimub ülikoolides. Juba Hurt ütles, et väike Eesti peab saama suureks vaimult, st iga okas loeb ja rõhk peab olema kvaliteedil. Raivo Vare kogenud juhtimisel jõudis paneel kokkuvõtteni – on vajadus, on võimalus, korjame need üles, prioritiseerime ja teeme plaanid ning hoiame eesmärki pidevalt silme ees. Selleks on vaja on luua struktuur, tegevus ja garanteerida tegevuse vajalikud komponendid ning ka ülikool peab siin muutuma sisemiselt ja mõtestama oma rolli täpsemaks.
Teises paneelis fokusseeriti rohkem intellektuaalomandi (IO) ja selle kommertsialiseerimise väljakutseid. Tõdeti, et miljon on vähe, miljard on piisav eesmärk. Erakapitali kasv turul suureneb, kuid häid ja tarku ideid pole piisavalt. Paneeli moderaator Margus Uudam tõi ka välja, et tehnoloogiate juurutamise ja majandusse viimisel on ülitähtis roll ajastusel, seega pole kõik ühedimensionaalne. Akadeemikute tandem Ustav-Saarma rõhutasid läbi värvikate kogemuste ja näidete, kui oluline on tark ja professionaalne kommertsialiseerimisoskus teadusasutustes – see on huvi, sisemise põlemise, mentaliteedi ja muutumissoovi küsimus, missiooni tunnetamise küsimus. Reljeefselt toodi ka näiteid, et alati ei looda teadusest siirdeid majandusse ülikoolidest, elu on oluliselt mitmekihilisem. Tehnosiirde ja IO kommertsialiseerimise kompetentside arendamise vajadus kerkis teravalt esile. Kui IO kuulub ülikoolile, siis IO kommertsialiseerimise peaks andma ülikooli ettevõtlusosakonnale, kellel on piisav vabadus ja võimekus just sellega tegeleda.
Päeva kolmandat plokki modereeris TalTechi värske ettevõtlusprorektor Erik Puura, kus laudkondadele oli jagatud 12 erinevat küsimust, mis leidsid lahendusi konkreetsetele väljakutsetele ülikooli ettevõtlustegevuse strateegiliste valikute väljasõelumiseks ja fookuste seadmiseks. Näiteks on oluline ülikoolis toetada teadustöö avastuslikkust, rohkem planeerida pikaajalist teadustegevuse strateegilist planeerimist väljundina majandusse tuleviku probleemide lahendamiseks, varases faasis teadustegevuse planeerimisel mõelda ka võimaliku tekkiva IO peale ning vaadata rohkem rahvusvaheliste strateegiliste koostööpartnerite suunda. Erinevaid ettepanekuid kogunes sisemise organisatsioonilise korralduse ja paindlikkuse parandamiseks.
Neljas arutelupaneel fokusseeris tuumiktaristutele, ilma milleta pole võimalik konkurentsivõimeline teadus ega kaasaegne tehnika- või inseneriõpe. Teadus- ja õppetaristud on suur ning kallis investeering, paraku puuduvad viimasel perioodil riiklikud või EL rahastused, vajalik summa tuleb leida suuresti omavahenditest või ettevõtetega koostööst. See adresseerib koostöö vajadust, et mitte killustada olemasolevaid ressursse – koostöö on vajalik mitte üksi ülikooli sees, vaid ülikoolide vahel ning ülikoolide ja ümbritseva ökosüsteemi vahel, kus kujunevad terved väärtusahelad teadusest tööstuse- ja sealt ekspordini maailma turgudele.
Panelistide slaididega saab tutvuda siin.