Tallinna Tehnikaülikool

1. märtsil toimub TalTechis abiturientidele  suunatud sündmuse raames arutelu, kus eksperdid jagavad mõtteid, kuidas tehisintellekt kujundab lähiaastatel tööturgu, õppimist, riigivalitsemist ja ettevõtlust ning milliseid eeldusi on vaja, et Eesti tuleks AI-revolutsioonist võitjana välja.

Kaamerasse naeratav noor mees, kellel on tumedad juuksed ja pruunid silmad. Ta kannab tumesinist pusa, millel on kirjas e-Estonian.
Üks paneelarutelul osalejatest on Luukas Ilves, kes on Ukraina asepeaministri nõunik tehisintellekti ja digiülemineku küsimustes ning Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse mitteresident teadur. Foto: erakogu.

Paneeldiskussioonis „AI-revolutsioon tööturul: Kuidas olla valmis?“ jagavad oma mõtteid tehisintellekti mõju kohta erinevatele eluvaldkondadele Ukraina asepeaministri nõunik tehisintellekti ja digiülemineku küsimustes Luukas Ilves, OSKA tulevikuoskuste raporti vanemuuringujuht Urve Mets, TalTechi AI fookustippkeskuse juht professor Sven Nõmm ning Zendesk QA masinõppe juht Mervi Sepp Rei. Arutelu juhib Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Kristjan Pihl.

TalTechi õppejõu ning informaatika ja tehisintellekti bakalureuseõppekava programmijuhi Ago Lubergi sõnul on AI kiire areng ja selle põimumine igasse eluvaldkonda pannud igaüht meist mõtlema, kuidas see meie tööd ja karjäärivõimalusi mõjutab. „Tagasiteed vana maailma poole enam pole – AI-revolutsioon muudab töö olemust. Küsimus on, kas me oleme selleks valmis – kas oleme need, kes kujundavad tehnoloogia arengut, või need, kes kohanevad? Konkurentsis püsimine sõltub tulevikus sellest, kas meil on piisavalt inimesi, kes oskavad AI-d mitte ainult kasutada, vaid ka arendada ja suunata,“ sõnas Luberg.

Et aidata kaasa tööturu muutustega kohanemisele ja valmistada ette vajalike teadmiste ja oskustega spetsialiste, on TalTech uuendanud informaatika ja tehisintellekti õppekava. Lisaks erialastele baasteadmistele pööratakse senisest suuremat tähelepanu AI-süsteemide sügavamale mõistmisele ning nende arendamisele ja juhtimisele. See läheb kokku ka OSKA tööturu prognoosidega, mille järgi kasvab IKT põhikutsealadel hõivatute arv 2027. aastaks vähemalt 1,5 korda ning Eesti vajab igal aastal üle 2600 uue IKT-spetsialisti.

Muuhulgas on tehisaru olulisuse värskelt fookusesse seadnud ka president Alar Karis, kes on haridusprogrammi TI-Hüpe üks algatajatest. Presidendi sõnul on tehisaru maailma jäädavalt muutnud ja nii nagu kõik sektorid, peab ka haridussüsteem muutustega kohanema.  

Paneeldiskussioon toimub TalTechi informaatika ja tehisintellekti õppekava tutvustava sündmuse INIT raames ning on avatud kõigile huvilistele. Arutelu toimub laupäeval, 1. märtsil kell 11:00-12:00 TalTechi ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuses Mektory, ScreenX konverentsisaalis (Raja tn 15).

Vaata ka FB sündmust