Tõhus kaubavedude korraldamine merel aitab säästa keskkonda ning on tõeliselt rahvusvaheline karjäär, leiavad seekordsed podcasti külalised, mereveonduse ja sadamatöö korraldamise programmijuht Tõnis Hunt ja tudeng Karel-Sander Kljuzin.
See eriala tähendab nii mõndagi: kaupade ümberlaadimist sadamas või kureerida laevade tööd laevafirmas või teha koostööd sootuks ekspedeerijatega. „Mulle meeldib öelda, et see avab laias maailmas uksed kasvõi seeläbi, et merendus oli globaliseerunud juba ammu enne teisi. Sa võid teha tööd siin Eestis, aga korraldad kaubavedu hoopis teistel kontinentidel,“ avas Hunt eriala võimalusi.
Ja tõhus kaubaveo korraldus aitab keskkonda. Mereveod on ka muutumises – digitaliseerimine ja automatiseerimine on ka sinna jõudmas. Räägitakse ka autonoomsetest ehk ilma meeskonnata laevadest, ent ka automatiseeritud terminalidest. „Poolautomatiseeritud terminalid olid Hollandis juba 1993ndal aastal,“ sõnas programmijuht. Aga praegu on teemaks täisautomatiseeritud terminalid.
Oluline on mainida ka veel seda, et tuleb kasutada võõrkeeli, suhelda erinevate inimestega ja vahel ka ebatavalistel aegadel töötama.
Kljuzin on pärit Värskast, kus merega midagi väga seotud ei ole. Küll aga oli seal palju kohalikke, kes on Mereakadeemia lõpetanud. „Alguses oli laevajuhtimine, mis mind tõmbas, aga ma sain aru, et ma ei näe end 30 aasta pärast kuskil kaugel merel,“ meenutas ta oma valiku tagamaid. Laevajuhtumist õppima asunud noormeest kõnetas hoopis logistika ja see, kuidas mereveod on korraldatud. Määravaks sai ka praktika rohkus.
Nüüd aga on pilk jäänud magistrikavadele ja laevanduse küberturbele. Infotehnoloogia on võõras, aga huvitav.
Tudengieluga jäi sel aastal lõpetav Kljuzin rahule – kui soovid, on võimalik väga paljudest asjadest osa saada. Ülikooli puhul olid olulised ka inimsuhted ja kontaktid. „Tudengielu on kindlasti selleks väga hea alus,“ sõnas ka tudengikogu juhatuses olnud noormees.
Hundi valik aga tuli teistmoodi – tema isa oli meremees, aga töötas sadama kaptenina. Tema astus alguses õppima laevajuhiks. Peale septembrikuud saadeti kõik laevajuhid ja mehaanikud kolmeks kuuks merele. „Laevajuhtimine on muidu väga lahe asi, aga kas see on minu jaoks? Ja siis vahetasin eriala,“ sõnas Hunt. Kolme aasta jooksul hakkas talle see üha enam meeldima ja kuu aega sai isegi Rotterdami sadamas oldud. Ta on teinud erialast tööd, ent jäi peale lõpetamist kohe ka õppejõuks. „Tarkust voolas ülegi,“ naljatles ta.
Uuri eriala kohta lähemalt: https://taltech.ee/sisseastuja/bakalaureuseoppe-erialad/mereveonduse-ja-sadamatoo-korraldamine