Koolipõlves agaralt tantsimise ja ürituste korraldamisega tegelenud Kristin Taru arvas siis, et hakkab ka tulevikus tegutsema pigem humanitaarvaldkonnas. Ent kui gümnaasium läbi sai ja tuli otsustada edasiõppimise valikute üle, jõudis ta ühtäkki arusaamisele, et ajakirjandus, turundus või õigusteadus ei paku talle enam piisavalt põnevust. Nii otsustas ta minna hoopis TalTechi inseneeriat õppima.

Nüüdseks neljandat aastat TalTechi üliõpilane (magistriõppe esimene aasta) Kristin Taru leiab, et tantsimise ja kaunite kunstidega võib ju elus ikka tegeleda, aga see n-ö päris elukutse võiks olla midagi põhjapanevamat, mis võimaldab edaspidi elus kindlalt kahe jalaga maa peal seista. Nii langes valik tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas pakutavale hoonete sisekliima ja veetehnika õppekavale.
„Valikuid igapidi läbi kaaludes näis mulle, et humanitaarvaldkond jääb minu jaoks liiga lihtsaks. Tundsin, et tahan teha midagi hoopis muud ja ennast proovile panna,“ meenutab ta. „Kuna mulle ka matemaatika tegelikult meeldib, otsustasin minna inseneriks õppima. Et vaatame, kuidas meeldib ja kas saan hakkama.“
Inseneeria üllatas oma erinevate kihtidega
Ta on oma valikuga väga rahul, kusjuures ka arusaamine inseneeriast ja sellest, mida üks väljaõppinud insener oma tööpõllul teeb, on saanud hoopis uue kuvandi, võrreldes sellega, mida asjast vähe aimu omav inimene ehk arvata võib. Ja see muudab kogu õpitava eriala tema jaoks äärmiselt põnevaks.
„Kartsin alguses, et inseneeriaõpe on kuiv matemaatika, igav ja üksluine. Aga oh imet – kiiresti sain aru, et see on hoopis midagi muud,“ iseloomustab Kristin. „See ei ole enam kaugeltki pelgalt numbrite ja valemite matemaatika, mida gümnaasiumis õpetatakse. Inseneerias on see väga spetsiifiline, sõltuvalt sellest, millise eriala oled valinud. Ehituses näiteks ehitusfüüsika, ehituskeemia, ehituslik matemaatika. Olin tõesti väga üllatunud. Kusjuures meeldivalt üllatunud.“
Ja kuigi gümnaasiumis oli neiu füüsika õppimisega mõnevõrra kimpus, siis nüüd ülikoolis erialast füüsikat tudeerides saab ta enda sõnul väga hästi hakkama ning see pakub talle suurt huvi.
Positiivsena toob tudeng veel välja õpitava elulisuse, mis on selgelt tunnetatav nii tundides toodud konkreetsete näidete või paralleelide tõmbamise näol. Kui näiteks füüsikaliselt mingi asi toimub, seletatakse näidete varal lahti, miks see päriselus toimub. Nii ei jää õpe pelgalt konspekti kirjutatud teooriaks, vaid seostub ka nähtustega, millega me igapäevases elus kokku puutume.
„Nende selgituste põhjal sain alles ülikoolis lõpuni aru mõnest nähtusest, mida õppisin tegelikult juba gümnaasiumis, aga otsad jäid justkui lahtiseks,“ ütleb Kristin.
Haridus TalTechist – kindel vundament karjäärile
Nüüdseks on tal kindel eesmärk õppida ja omandada eriala edaspidise karjääri huvides. Neiu annab endale aru, et teadmisi on vaja omandada, et olla tulevikus edukas ja hea insener.
„Olen veendunud, et TalTech annab selles plaanis noortele kindla tuleviku, siit saadud haridust hinnatakse kõrgelt ning sellele toetudes on võimalik leida ka väga hea töökoht,“ arutleb Kristin. „See on ka oluline põhjus, miks ma praegu siin õpin. TalTechist saab Eesti ülikoolidest kõrgeima taseme insenerihariduse (esmakutse 7. tase), mis aitab tulevikus edumeelset karjääri teha. See on ka minu teadlikult valitud teekond.“
Sisekliima valdkond on ehituses tema arvates üks olulisemaid teemasid, sest toimivad veesüsteemid ja korraliku õhuvahetuse tagamine on kogu rahva tervise huvides. Koolitatud spetsialistide ülesanne on tagada kõik see, mille peale me kuigi sageli ei mõtle, mida me otseselt silmaga ei näe, aga mis on ometi heaoluühiskonnas eluliselt vajalikud. Ja insenerid töötavad selle nimel iga päev.
Üldiselt õppimise olulisuse üle arutledes kinnitab Kristin, et ükskõik mida inimene õpib, kunagi mingis olukorras on tal sellest kindlasti ka kasu. Seega – kui juba ülikooli minna, tasub seal tema meelest tõepoolest ka kõigest väest teadmisi omandada ja mõttega õpingute juures olla, sest muidu hiljem kahetsed.
„Siin ei räägita mõttetuid asju. Seda kõike on sul tulevikus vaja nii erialaliselt kui ka eluliselt,“ märgib ta. „Minu jaoks on oluline ka asjaolu, et inseneeria valdkonnas tegutsedes suudan ma õpingutest saadud pagasiga kõvasti ühiskonnale tagasi anda. Näiteks ehitada hea sisekliimaga energiasäästlikke hooneid. Nii saan ise luua ühiskonda, milles tahan tulevikus elada.“
Ja kui peaks tekkima motivatsioonikriis, soovitab Kristin korraks aja maha võtta ja enda jaoks lahti mõtestada, kuhu tahetakse jõuda ja miks see oluline on. Ja siis liikuda eesmärgi poole väikeste sammudega.
„Kui on raske, siis ma mõtlen, et raske on hea,“ võtab ta ennast innustava filosoofia kokku. „Ebameeldivate asjade tegemine arendab mind palju rohkem kui lihtsad ja meeldivad tegevused. Raskused aitavad lisaks ka vaimset võimekust treenida.“
Ülikoolis tekkinud sõpruskond võib jääda kogu eluks
Kristin räägib, et TalTechi integreeritud bakalaureuseõpe (bakalaureus + magister, mis tähendab, et erialale asudes saab otse magistrikraadi pärast viieaastast õpet) jätab tudengile küllaldaselt aega ka muudeks, õppetöövälisteks tegevusteks ning võimaldab olla erineval moel sotsiaalselt aktiivne. Tuleb vaid oma ajakava paika panna ja tahtmist ilmutada.
Nii on ta TalTechi veetehnika ja sisekliima inseneritudengite kogu ehk VESKI eestvedaja. See on erialatudengite organisatsioon, mille juhtimise Kristin paari aasta eest üle võttis ning mis töötab selle nimel, et nendel erialadel oleks põnev õppida, et üha rohkem noori selle vastu huvi tunneks ja õppima asuks. Seejuures püütakse anda võimalusi ise oma silmaga näha, kuidas ehitusplatsidel elu käib – korraldatakse objektikülastusi, kus valdkonna spetsialistid räägivad, kuidas näiteks hoone ventilatsioon töötab ja kuidas neid süsteeme ehitatakse. Kõik selleks, et toetada ülikoolis antavat õpet.
Tema hinnangul on oluline, et ülikoolikaaslased nii kooli ajal kui ka pärast lõpetamist kokku hoiavad, isekeskis oma erialase kogukonna moodustavad ega suhtu üksteisesse kui konkurentidesse, vaid kui koostööpartneritesse. Nii on elu lihtsam ja lõbusam.
„Võimalusi on TalTechis päris palju, et elada aktiivset tudengielu ka väljaspool loenguid ja õppetööd. Tudengiorganisatsioone on rohkesti ja eks lõpuks sõltub kõik konkreetsest inimesest, kuidas ja kui palju ta kusagil osaleb,“ kirjeldab ta. „Meil ei ole kuigi tihe tunniplaan, küll aga on kodusõppimise maht küllaltki suur. Seega – oleneb aja planeerimisest – ülesanded tuleb lihtsalt õigel ajal ära teha. Mina näiteks ei tunne, et mul ülikooli tõttu ajast väga puudu jääb.“
Vastuvõtt TalTechi juba käib. Avaldusi saab esitada 3. juuli keskpäevani. Reaalsed teadmised reaalsetele tegijatele: taltech.ee/reaalne