Tarmo Pertel on värske TalTechi majandusteaduskonna magistrikava juhtimine ja turundus vilistlane, kes töötab igapäevaselt IT-projektijuhina ettevõttes Telema, mis aitab organisatsioonidel automatiseerida andmevahetust ja e-dokumentide haldamist. Oma magistritöös, mis kannab pealkirja “Tehisintellekti aktsepteerimine Eesti mikro- ja väikeettevõtetes: tajutud hoiakud, kasu või riskid” uuris ta, kuidas Eesti mikro- ja väikeettevõtted suhtuvad tehisintellekti (AI) rakendustesse – milliseid kasusid ja riske nad tunnetavad ning kui valmis nad tegelikult on neid lahendusi kasutama.
Lõputöö, mis sai alguse loengusaalist
Töö teema kasvas välja õpingutest TalTechi majandusteaduskonnas, kus mitmed kursused keskendusid sellele, kuidas ettevõtted saavad AI abil oma äriprotsesse paremaks muuta. Kuigi tehisintellekt on viimastel aastatel kiiresti arenenud ja mitmed rakendused saanud juba tavaliseks osaks ettevõtluses, näitavad Eesti andmed, et oleme AI kasutamisel pigem aeglased. Lisaks on varasemad uuringud pööranud rohkem tähelepanu suurtele firmadele, samas kui just mikro- ja väikeettevõtted moodustavad Eestis enamiku ettevõtjatest.
AI miinustest vaadatakse mööda, kui selle kasu on suurem
Oma töös uurisin, kuidas digioskuste tase, juhtkonna tehnoloogiaootused ja varasem kokkupuude tehisintellektiga mõjutavad ettevõtete valmisolekut AI-d kasutada. Tuginesin selleks GEM Eesti uuringu andmetele, millele sain ligipääsu tänu oma juhendajale ja uuringujuhile Sirje Ustavile. Uuringus osales üle 2000 ettevõtja, kellest minu töös analüüsisin 351 mikro- ja väikeettevõtja vastuseid.
Selgus, et mida selgemalt ettevõtted näevad AI kasutamisest saadavat kasu – näiteks tootlikkuse kasvu –, seda rohkem nad soovivad seda tehnoloogiat oma tegevuses rakendada. Samas ei leidnud uuring, et tajutud riskid vähendaksid oluliselt valmisolekut AI-d kasutada. See viitab, et ettevõtted hindavad AI plusse ja miinuseid eraldiseisvalt.
Tulemused näitasid ka, et ettevõtted, kellel on parem digivalmidus ning positiivsemad ootused tehnoloogia arengule, hindavad AI kasutamist kasulikumaks. Eriti oluline oli varasem kogemus AI-ga või vähemalt plaan seda lähitulevikus rakendada – just need ettevõtted nägid tehisintellekti suurimat väärtust.
Kuidas tehisintellekti enda kasuks tööle panna?
Selle magistritöö põhjal saab soovitada mikro- ja väikeettevõtetel:
- Leida äris selge väärtusega protsessid, kus AI tooks kiiresti nähtavat kasu.
- Tõsta digivalmidust, parandades andmete kogumist ja töötajate digioskusi.
- Luua ettevõttes avatud suhtumine uuendustesse ja katsetamisse.
- Alustada väikeste AI katseprojektidega, et vähendada hirme ja saada kogemusi.
- Tegeleda riskidega ennetavalt, kasutades näiteks sandbox-programme.
- Kasutada riiklikke ja EL-i toetusi ning koostöövõrgustikke teadmiste ja oskuste arendamiseks.
Poliitikakujundajatel soovitan pakkuda ettevõtetele rohkem tuge AI rakendamiseks, näiteks luua sihitud digitoetusi. Ülikoolid ja haridusasutused võiksid panustada rohkem AI-teemaliste koolituste korraldamisse, et aidata ettevõtetel ületada teadmiste ja oskuste puudujääke.