Ülikooli positsioneerimisel majanduskasvu alustalana saab heaks eeskujuks võtta USA. Oktoobris Tallinna Tehnikaülikooli külastanud ameerika teadlane ja ettevõtlusekspert John DesRosier rääkis 25. oktoobril Mektorys sellest lähemalt.

„Üheks olulisemaks muudatuseks, mida USA valitsuse poolt 1980. aastal vastu võetud nn Bayh-Dole Act endaga kaasa tõi, oli ülikoolidele vastutuse andmine majanduse arengu eest – sellest sai ülikooli uus missioon,“ selgitas DesRosier.

Bayh-Dole’i Act võeti vastu 1980. aasta talvel ning tähendab, et teatud tingimustel võivad föderaalselt rahastatud leiutiste ja patentide omanikeks saada väikefirmad, ülikoolid ja mittetulundusühingud. Enne seda oli ettevõtetel raske saada eksklusiivseid õigusi valitsuse poolt omatud patendile ning selleta vähe huvi ideest teha kaubanduskõlblik toode. Akti ajendiks oli ameeriklaste mure 1970ndate lõpul, et nad ei ole enam rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimelised.

Uus eesmärk tõi endaga kaasa ülikooli kultuuri muutumise, et see saaks olla aluseks edukate ärisuhete loomisel. Kuna tol ajal olid ligi 70 protsenti USA ülikoolide uuringutest valitsuse poolt rahastatud, hakati sellesse suhtuma kui investeeringusse. Sellise suhtumise loogiline jätk oli, et ülikooli teadustöödelt oodati tagasi ka teistsugust tulu kui publikatsioonid – rahalist tulu ideedest toodete ja teenusteni, firmade ja töökohtadeni, mis oleksid teadusest välja kasvanud.

Bayh-Dole Acti loomise käivitas arusaamine, et looduslikud ressursid ja traditsioonilised majandusharud, nagu põllumajandus, puidutööstus ja kalandus on piiratud võimalustega ja nendest ei saa uut majanduskasvu tulla. Seal mõisteti, et majanduskasv saab tulla ainult uutest ideedest ja uued ideed tulevad ülikoolist. Seega asuti ülikoolides arendama uut perspektiivi, et sobitada uus roll olemasolevaga – õpetamise, teadustöö ja ühiskonna teenimisega. Õpetamisesse hakati suhtuma kui tööjõu koolitamisesse. Teadus keskendus uute ideede tootmisele, innovatsioonile, turupotentsiaalile, teadmussiirdele. Teadlastele hakati soovitama ettevõtluskarjääri ja toetama nende samme selles suunas. Avalikkuse teenimise eesmärk muutus üha enam tihedaks koostööks tööstusega. „Uurimisandmed ja materjalid on saanud varaks (property), mida ülikool omab,“ ütles DesRosier. „Teadlasi nähakse leiutajatena ning selle tulemusena on piir ülikoolide ja firmade vahel sulanud aina rohkem ühte.“

Teaduse kui investeeringu mudel

Investeerimisahela mudel on tegelikult hämmastavalt lihtne. Selles on teaduse eesmärgiks esmajärgus intellektuaalomandi (intellectual property) loomine, mida oleks võimalik patenteerida või litsentseerida. Ülikoolidest liiguvad patentide ja litsentside õigused tööstusele, teenitud tulust omakoda osa tagasi teadlasele. Just intellektuaalomandile keskendumine on ülikoolide jaoks kõige mõistlikum, sest tootmisprotsess on äärmiselt kulukas. Samas vajavad startupid oma tööks just unikaalseid ideid. Suurfirmadeni selles faasis enamasti veel ei jõutagi, sest selleks peab idee olema ennast piisavalt ära tõestanud.

Seega julgustavad USA ülikoolid teadlasi looma uusi firmasid. Selleks korraldatakse vastavaid seminare ja programme, äriplaanide esitusvõistlusi ehk pitch’e, eraldatakse raha, et aidata uusi algatusi esimesest faasist edasi liikuma, luuakse kogukondi ja ruume, kus ettevõtliku vaimuga inimesed saaksid koos edasi areneda. Sellise kultuurimuutuse tulemusena on ainuüksi aastal 2022 USAs ülikoolide poolt tehtud 24 140 uut avastust, loodud 16 857 patendiavaldust, müüdud 9884 litsentsi, loodud 850 uut toodet ja alustatud 998 startup firmat.

Tehnoloogiasiire kui kontaktspordiala

„Suhted on võtmeks litsentsivõtjatest äripartnerite leidmisel,“ ütleb John DesRosier. „See tähendab seda, et ettevõtjad ja teadlased peavad omavahel rääkima. Teadlased lähtuvad ideedest, ettevõtjad turgudest. Seetõttu on mõlemal poolel vaja omavahel kokku saada, et avastada uusi võimalusi.“

Lisaks rõhutab ta ka seda, et nendesse aruteludesse tuleks samuti kaasata valitsussektor. Tallinna ja TalTechi võimalusi teaduse senisest laiemaks kommertsialiseerimiseks hindab DesRosier väga heaks.

„Eestlastel on väga ettevõtlik meelestatus ja siin on selliseks koostööks suurepäraselt sobiv keskkond. Tuleb lihtsalt aktiivselt tegutseda ja suhteid luua, mitte oodata, et keegi ise pöördub – tuleb aru saada, et tehnoloogiasiire on justkui kontaktspordiala.“

Kaja Kuivjõgi, TalTechi strateegiabüroo juht rõhutab, et tehnoloogiasiire on tehnikaülikooli üks prioriteetsematest teemadest, sest tulevikuprobleemide lahendamine uute tehnoloogiate kasutuselevõtu abil on kujunemas ühiskonna võtmeküsimuseks. Tehnosiirde oskuste jagamine ülikoolis ja erinevates teadusarendusasutustes, sh ettevõtetes teiste kogemustelt õppimise kaudu viib meid kiiremini edasi.

„Teadusprojektidest uute leiutiste või kommertsialiseeritava potentsiaaliga intellektuaalomandi leidmine on küllaltki keerukas. Samas, just teadusprojektidest tekkiv uus väärtus on teadusmahuka majanduse edendamise üks võtmeküsimusi. Just sellepärast võiksime teadus-arendustegevuse suunata senisest enam teadusmahuka majanduse ja targemate avalike teenuste arendamise teenistusse,“ rõhutab Kuivjõgi.

John DesRosier’ loengut saab järelkuulata siin: https://taltech.ee/uudised/avalik-loeng-universitys-role-knowledge-economy