Igapäevatöös Utilitase kaugjahutuse osakonda juhtival Tanelil olid kõik need tingimused täidetud, kui sai teoks mõte astuda tööstusdoktorantuuri. N-ö tavaline doktorantuur, mis eeldab üldjuhul akadeemilist teaduskarjääri ja oma tuleviku sidumist ülikooli või mõne teadusasutusega, ei tundunud nii atraktiivne. „Olen pikalt ettevõtluses olnud ja tunnen seda kõike nii hästi, et ei tahaks siit ära minna,“ rõhutab ta.

Kuidas jõuab praktik tööstusdoktorantuuri?

Ehkki põhjused edasi õppimiseks võivad olla erinevad ja vahel tuleb mängu juhus, siis Taneli teekonda võib mõnes mõttes võrrelda õpikunäitega, sest sarnast kogemust on maininud teisedki tööstusdoktorandid.

Nimelt kaitses Tanel Tallinna Tehnikaülikoolis neli aastat tagasi oma magistritööd Tallinna kesklinna kaugjahutuse teemal. Tema juhendajaks oli TalTechi energiatehnoloogia instituudi dotsent Eduard Latõšov, kuid sellest ajast jäi alles kontakt veel mitme õppejõuga. „Kuidagi juhtus nii, et mingites projektides puutusime nendega ikka ja jälle kokku, nemad teadlastena, mina Utilitase esindajana,“ nendib Tanel.

Tema magistritöö keskmeks oli analüüs, et kuidas Tallinnas arendada kaugjahutussüsteemi,  luues selleks kaugenergia ehk kaugkütte- ja -jahutuse jätkusuutliku terviklahenduse. Eesti linnade jaoks on kaugjahutus suhteliselt uus valdkond, sest kui Põhja-Euroopas on seda arendatud juba paarkümmend, siis Eestis alles viis viimast aastat.

Umbes samal ajal tõusis kaugjahutuse teema ka Eesti ühiskonnas nähtavale kohale, seda nii kriiside tõttu kui ka energiatõhususe ja kliimatemaatikaga seoses. „Kui siis TalTechi energiatehnoloogia teadlased kirjutasid kaugjahutusest teadusartikleid, kutsusid nad mind mitu korda kaasautoriks. Sealt edasi tuli jutuks, et kas olen mõelnud tööstusdoktorantuuri tulekust. Hakkasin mõtlema, et see oleks päris huvitav ja nii otsus sündiski,“ meenutab Tanel, kelle sõnul lükkas ta selle sammu muude kiirete asjade tõttu aasta võrra edasi. 2023. aasta septembrist on ta aga ametlikult TalTechi tööstusdoktorant.

Igapäevatöö ja uurimistöö – üheaegselt sarnased ja erinevad

Pärast paarikümmet aastat ettevõtluses, sh energiakontsernis Utilitas, näeb Taneli elu alates sügisest 2023 välja järgmine. „Ühest küljest teen sama tööd, mida ennegi, olen endiselt osakonnajuhataja, aga lisandus akadeemiline pool, mis on samas seotud mu põhitööga.“ Õnneks on tema töögraafik Utilitases paindlik, mis mahutab kenasti ära nii töö kui õppimise.

Kui Tanel peaks kirjeldama oma tüüpilist tööpäeva või nädalat, siis saab öelda üht – see on väga mitmekülgne. „Päeva dikteerib ikka mu põhitöö, aga proovin igas päevas leida tunni või paar, et tegeleda doktoritööga. Ühest küljest on töö ja õpingud seotud, aga teisalt on need tegevused siiski erinevad. Ajaliselt ütleks, et töö võtab 80% ja õppimine 20%,“ nendib Tanel. Lisaks on ta märganud, et kaks nädalat on see intervall, mille järel hakkavad asjad korduma. „Näiteks iga kahe nädala tagant kohtume ülikoolis juhendajaga, TalTechi professori Anna Volkovaga, kellega seame eelseisvaks perioodiks ühiselt eesmärke ja tegevusi.“ Ka Utilitases on tal juhendaja, kellega arutatakse läbi praktilisi küsimusi.

Kas täna valitud lahendus on hea ka 20 aasta pärast?

„Utilitas tegeleb täna kaugjahutuse arendusega Tallinnas. See tähendab, et analüüsime olukorda, valmistame ette lahenduse ja püüame selle realiseerida. Analüüsi käigus on vaja hinnata olukorda täna, homme, viie ja kahekümne aasta pärast. Ehk otsused, mis täna tehakse, mõjutavad Tallinna kaua,“ selgitab Tanel. „Lahenduste valikus saame lähtuda sellest, mis on täna saadaval, kuid peame olema kursis suundadega, kuhu teadus valdkonda tüürib. Siit tuleb ka reaalne vajadus olla kursis state of the art tehnoloogia ja teemadega, millega teadlased tegelevad, sest võib-olla tuleb mõningate nüanssidega tänases tegevuses juba arvestada, et olla valmis tulevikus õigeks asjaks. Soov oma valdkonda panustada ja vajadus olla kursis sellega, mida täna uuritakse, on minus tekitanud suure huvi ka ise oma valdkonda teaduslikult panustada.“

Oma doktoritöös uurib Tanel kaugkütte ja -jahutuse ühildamist ning milline oleks parim viis seda Tallinna näitel teha. „Nii et kõike seda, mida doktoritöös uurin, ehitan ka reaalselt.“

Tänu sellele on tööstusdoktorandil võimalus näha oma töö vilju – sõltuvalt valdkonnast ka lähiaastatel või ka aastakümnete pärast n-ö töötavate lahendustena, mis teeb õppeprotsessi ja tuleviku veelgi magusamaks. 

Doktorantuur teeb ka ajajuhtimise meistriks

Tanel tunnistab, et ehkki seoses tööstusdoktorantuuri astumisega töökoormus kasvas, oskab ta oma aega endisest oluliselt paremini juhtida. Kui varem ei omanud 15 minutit päevas nii suurt tähtsust, siis nüüd hindab ta seda kõrgelt, sest selle ajaga jõuab palju ära teha. „Tööstusdoktorantuuri võikski kirjeldada nii, et mis iganes sa tegid enne seda, siis nüüd kõik need tegevused intensiivistuvad,“ märgib ta. Plusse on aga palju rohkem. Praktikuna on huvitav viimse detailini teada saada, mis on teaduslik lähenemine ja kuidas seda suurte projektide korral rakendada. Samuti on olnud Taneli sõnul äärmiselt huvitav lähedalt näha, kuidas ja kui efektiivselt teadlased töötavad!

Otsusta ka sina oma tulevik TalTechis: taltech.ee/tulevik.

Artikkel ilmus esmakordselt Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ajakirjas Teataja 2/2024.