TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi kaasprofessor Tiia Plamus alustas ülikoolis õpetamist 2010. aastal. Tema valdkondadeks on tekstiilitehnoloogia, ringmajandus, materjalitehnoloogia ja materjalide katsetamine. Täna vastutab ta mitmete bakalaureuse- ja magistriõppeainete eest, õpetab nii eesti kui inglise keeles, juhendab lõputöid ning koordineerib suuri kursuseid, sh "Sissejuhatus ringmajandusse".

Õpetamine kui lavale astumine

Õppejõuna inspireerib Plamust töö vaheldusrikkus ja pidev uuenemine - iga uus lend tudengeid toob värsket energiat. Ka lõputööde juhendamine on tema jaoks rahuldust pakkuv: "See on kahepoolne protsess, kus tudengi ja juhendaja ühisel pingutusel sünnib midagi uut ja väärtuslikku."

Plamus tunnistab, et iga kord loengusse minnes tunneb ta end pisut nagu püünele astuv esineja. "Ma ei lähe kunagi auditooriumi ette nö käega lööma. Olgu saalis üks tudeng või kakssada - see nõuab alati ettevalmistust ja kohalolu," ütleb ta.

Tema jaoks on alati ka oluline, et teooria ei jääks õhku rippuma. Ta toob oma loengutesse pidevalt näiteid päriselust, nii teadustööst, ettevõtete konsultatsioonidest kui messidelt. "Näiteks Frankfurdi tekstiilimessil jagati mulle Fuji mäe vulkaanilise kivimi näidiseid, mille pulbrit lisatakse sünteetilistesse kiududesse, sain tudengitele tuua värske ja põneva näite, kuidas materjalitehnoloogia uuendused päriselus toimivad," räägib ta.

Ootused tudengitele: pühendumus ja kohalolek

"Minu esimene ootus on, et tudeng oleks pühendunud õppimisele," ütleb Plamus. Kuigi ta mõistab, et tudengid kipuvad õppimist optimeerima - käies kohal vaid kontrolltöödel ja praktikumi tundides -, leiab ta, et kohalolek loengutes loob sügavama arusaamise. "Kui oled loengus kohal, saad alati rohkem, kui ainult hinde pärast õpitust."

Plamus leiab, et lisaks erialastele teadmistele vajavad tudengid oskust ennast juhtida, aega planeerida ja algatusvõimet. Ta peab oluliseks ka vastutustunnet, suhtlusoskust ja valmisolekut "käed külge panna".  

TalTechi üldpädevustest tõstab ta esile eelkõige kriitilise mõtlemise ja koostööoskuse. "Meie lõpetaja peab suutma vahet teha tõsiseltvõetaval ja jabural väitel ning oskama meeskonnas lahendusi leida," rõhutab ta. Samas peab ta tähtsaks ka suhtlemist ja eetikat, kuigi need kipuvad aruteludes tagaplaanile jääma.

Õppimine kui pidev täiustumine

Plamus peab oluliseks, et ka õppejõud täiustaks end pidevalt nii erialaselt kui pedagoogiliselt. "Hea kursus vajab läbimõeldud struktuuri ja pidevat ajakohastamist. Samuti koostööd kolleegidega, et ained omavahel haakuksid," ütleb ta. Tema hinnangul võiks õppejõudude pedagoogiline täiendkoolitus olla regulaarsem ja ulatuslikum kui praegune miinimumnõue.

Enesekirjeldamiseks kasutab ta kolme sõna: kannatlik, rahulik ja süsteemne. Kannatlikkus väljendub eelkõige lõputööde juhendamises - see on pikk protsess, kus tudeng peab samm-sammult arenema. "Kui õppejõud muutub närviliseks, teeb see asja ainult hullemaks," märgib ta. Rahulikkus ja selgus aitavad luua usaldusliku õhkkonna, süsteemsus annab õppeprotsessile kindla raamistiku.

Unistades ideaalsest õppimisest ja õpetamisest TalTechis, peab Plamus oluliseks, et igas õppeaines väärtustataks lisaks teadmistele ka hoiakuid - julgust probleeme lahendada, algatusvõimet ja käed-külge suhtumist. "Elu ei ole ideaalne, alati tuleb ette takistusi. See ei ole probleem, vaid väljakutse, millest õppida," ütleb ta. 

Tutvu hea õppimise ja õpetamise kohta lähemalt: taltech.ee/õppimine