“Oleme endale selga tõmmanud kena halli mantli – sellise, mis ei sega kedagi, aga ka ei paista kusagil silma,” kirjeldas majandusteadlane Triinu Tapver Eesti praegust positsiooni rahvusvahelisel areenil. Tema sõnul vajame edasiliikumiseks märksa ambitsioonikamat ja julgemat plaani.
Et teha tulevikus õigeid valikuid, tuleb mõista, kust me oleme tulnud. Nii meenutas majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor Tapver Pärnu Juhtimiskonverentsil, et taasiseseisvumise järgset Eestit iseloomustas erakordselt kiire kasv – kuni Euroopa Liiduga liitumiseni ulatus majanduskasv keskmiselt 7,5 protsendini. “Sealt saime majandusse ettevõtlusesse väga palju vunki, erastamised läksid meil väga hästi.”
Järgmises etapis ehk aastast 2004 kuni 2008. aasta finantskriisini tuli peale Euroopa Liidu raha, mis andis positiivset vunki juurde: majanduskasv oli keskmiselt 8% aastas.
Järgnes hulgaliselt erinevaid kriise: finantskriis, koroonakriis, Vene-Ukraina sõda, energiakriis. “Põhimõtteliselt terve idapiir ju langes kinni, ükski ärimudel ei töötanud,” iseloomustas Tapver seda perioodi. Lisaks on nüüd tulnud pildile ka USA ja Hiina oma kaubanduspoliitikaga. Olukord on keeruline ning võimalused edasiseks on väljakutsuvad.
Võimalused Eestile ja Euroopale
Kuigi ida suund on meil piiratud, siis geograafiliselt nii-öelda ülalt alla suund Tapveri sõnul aga töötab ning põhja, lõuna ja lääne poole on kõik võimalused avatud.
“USA on oma poliitikaga selline segaduse külvaja, aga see ei tähenda, et see meie jaoks ainult halb uudis oleks, pigem see avab võib-olla ka uusi võimalusi,” tõdes Tapver.
Peamiseks võimaluseks Eestile ja Euroopale on tehisintellekti ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, mis aga eeldab suuri kapitali ning teadus- ja arendustegevuse investeeringuid. Euroopas investeeritakse teadus- ja arendustegevusse ligi 2,2% SKPst, Eestis 1,8%, kuid need näitajad jäävad praegu maha näiteks USAst ja Põhjamaadest, kus on vastavad näitajad 3,5% ja üle 3%.
Euroopal on suur siseturg 450 miljoni tarbijaga, mis kujutab endast Eestile märkimisväärset potentsiaali. Geopoliitiline olukord ja tarneahelate ebakindlus avavad uusi nišivõimalusi kiiretele ja väikestele Eesti ettevõtetele.
Võimalused peituvad ka madalama energiatarbega tööstuste arendamises ja energiatõhususe parandamises, vastusena kõrgetele energiahindadele Euroopas. Tapver tõi välja, et USA-s on elektrienergia hind suurtootja jaoks keskmiselt 37% madalam kui Euroopas, ning Hiinas lausa 58% madalam.
Eesti ja Euroopa on ajalooliselt tegelenud suhteliselt kõrge energiamahukusega äriga, mida iseloomustavad ka kõrged hinnad. “Nendel ettevõtjatel ja sektoritel, kes on kõrge energiamahukusega, hakkab olema raskem ja äri tegemine ei ole nii konkurentsivõimeline.”
Energiatarbimine ja nõudlus kasvavad ka tulevikus, eriti tehisintellekti vajalike andmekeskuste tõttu, mis võivad aastaks 2030 tarbida sama palju energiat kui terve India täna. Seetõttu nähakse suurt võimalust arenguks just madalama energiatarbega tööstuste arendamises ja energiaefektiivsuse parandamises.
Lisaks Euroopale saab kaaluda Eesti otsida ka uusi ambitsioonikamaid sihtturge Lõuna-Ameerikas ja Aasias, kus geopoliitilised pinged loovad võimalusi ja kus Eesti väiksus ja kiirus annab võimaluse osadesse nišidesse asemele astuda.
Kolm võimalikku stsenaariumit
Kui jätkame vanaviisi, siis langeb meie konkurentsivõime ning jääme stagnatsiooni. “Kui jääme omadesse vanadesse kingadesse edasi, ei vaheta neid nii-öelda jooksutossude vastu, siis kahjuks on see väga tõenäoline juhtuma.”
Mõõduka innovatsiooni teed mööda liikudes on majanduskasv senisest madalam ning oleme pigem teistele järelejooksikud. “Eesti puhul võiks maksimaalne kasv olla ligikaudu 2-3% aastas, mis tähendaks siiski järele jooksmist innovatsiooniliidritele nagu USA, Hiina ja Põhjamaad.”
Ainult kõrge innovatsiooni kursil näeb Tapver võimalikku edasiliikumise stsenaariumit Eesti jaoks. “Kuigi see võib tunduda ambitsioonikas, on see ainus viis, mis võimaldab taastada konkurentsivõime maailma mõistes ja saavutada SKP kasvu 4-5% aastas.”
Selle stsenaariumi omaksvõtmine tähendab Tapveri sõnul, et väga väikeste kaartidega mängida ei saa ja eeldab väga suurelt ja innovatiivselt mõtlemist. Praegu tuleks ära kasutada just seda segadust, kus iga tund võib tulla uus info, mis kõik kaardid segamini lööb.
“Oleme selga tõmmanud sellise kena halli mantli, mis kedagi ka ei häiri, aga välja ka ei paista.” Tema sõnul oleme muutunud selliseks keskpäraseks Euroopa riigiks. “Aga võib-olla peaks nüüd varsti selle mantli endal seljast ära võtma ja sealt alt erksavärvilise kostüümi paljastama.”
Just see viimane stsenaarium võiks Tapveri hinnangul kasvu taastada. “Igaüks võib vabalt valida, aga Eesti ja ka teie ettevõtte konkurentsivõime sõltub sellest valikust väga palju.”
Ära oota järgmist konverentsi, vaid kuula Eesti ühiskonna mõjukaid kõneisikuid, nagu Triinu Tapver, iga päev!
TalTechi majandusteaduskonna vastuvõtt on avatud ja kestab kuni 3. juuli keskpäevani.
Tee oma valik ja kandideeri juba täna: taltech.ee/majandusteaduskond
Originaalartikkel on leitav siit