Otsusele asuda õppima TalTechi Virumaa kolledžisse jõudis Georgi juba 10. klassis. Toona ei elanud ta aga üldse mitte Eestis, vaid Krimmi poolsaarel, täpsemalt Simferopoli linnas. 

„Minu isapoolsed esivanemad on pärit Ida-Virumaalt, mistõttu käisin lapsepõlves iga suvi vanematega Eestis. Lapsena köitis Eesti mind oma vaikse ja mõõduka elutempo ning kauni looduse poolest. Vanemaks saades mõistsin, et lisaks sellele on siin ka palju karjäärivõimalusi,“ sõnab ta.

10. klassi õpilasena sattus ta ühel korral Eestis olles Virumaa kolledžisse, et minna õppeasutusega tutvuma. Juhuslikult kohtus ta kooli ühe vastutava töötajaga, kes võttis Georgi külalislahkelt vastu, jagas infot keemiatehnoloogia õppekava sisu kohta ning kutsus teda peale gümnaasiumi lõpetamist TalTechi oma haridusteekonda jätkama. „Sain aru, et see on täpselt see, mida ma otsin, kuid kandideerimiseks pean õppima eesti keele piisaval tasemel selgeks, et läbida sisseastumisvestlus ja osaleda igapäevaselt õppetöös,“ räägib ta.

Eesti keel kiiruga selgeks

Seega ei jäänud noormehel muud üle, kui eesti keel juba enne Eestisse tulekut selgeks õppida. „Leidsime koos emaga mulle internetist õpetaja, täpsemalt ühe Tartust pärit tudengi, kes andis eesti keele tunde eraldiseisva tööotsana. Paralleelselt gümnaasiumiõpingutega olid mul temaga kolm korda nädalas eesti keele tunnid, ülejäänud ajal õppisin õppematerjalide põhjal iseseisvalt juurde,“ ütleb Georgi.

Tulemus oli märkimisväärne – Georgi läbis TalTechi Virumaa kolledži eesti keele sisseastumisvestluse kõrgeima võimaliku hindega, mis kinnitas tema oskust eestikeelsetest loengutest aru saada. Kolledžis olles sai ta eesti keele õpinguid jätkata, valides keeleõppe üheks oma valikaineks. „Igal semestril kasutasin seda võimalust ja see aitas mul väga palju oma suhtlemisoskust parandada,“ lausub Georgi.

Rohkelt praktilist kogemust

Rakenduskõrgharidusõppe peamiseks erinevuseks võrreldes tavalise bakalaureuseõppega on suurem praktikategevuste osakaal. „Õppekava raames peab üliõpilane läbima kolm praktikat, millest igaüks on 6-8 nädala pikkune. See tagab juba õpingute jooksul arvestatavas mahus käegakatsutava valdkondliku kogemuse, mille väärtust ei saa alahinnata,“ usub Georgi. Noormees väärtustab kõrgelt võimalust valida praktikaorganisatsioon oma huvidest lähtuvalt ning samuti on tema hinnangul mitme praktikakogemuse varamul parem võimalus saada juba õpingute jooksul mõnelt ettevõttelt tööpakkumine.

Tänu erineva olemusega praktilistele tegevustele sai Georgi juba õpingute jooksul aimu, millises suunas ta soovib oma erialases karjääris liikuda. „Käisin praktikal nii tehases kui laboris ja mõistsin, et laboris töötamine on mulle südamelähedasem kui ettevõtte tsehhis toimetamine,“ lausub ta.

Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanuna astus Georgi käesoleva õppeaasta alguses juba ka magistriõppesse. Peamiseks põhjuseks oli soov erialase arengu järele ja arusaam, et magistrikraad avab laiemaid karjäärivõimalusi. „Magistrikraad on eelduseks keemiavaldkonnas juhtivatele ametikohtadele pürgimisel, samuti töötamiseks haridusasutustes, näiteks koolides ja ülikoolides. Lisaks sellele teadsin, et pärast pikka pausi võib õpingute juurde naasmine olla oluliselt raskem ning tahtsin seetõttu õpingutega viivitamatult jätkata,“ sõnab noormees.

Mitmekülgse loomuga ametikoht ülikoolis

Magistriõpingute kõrvale leidis Georgi möödunud aasta oktoobris ka asjakohase ametikoha – nimelt töötab ta sealsamas Virumaa kolledžis laborandina. „Teen kergemaid laboratoorseid hooldustöid, näiteks kuuluvad minu tööülesannete hulka lahuste valmistamine, laborinõude pesemine ja erinevate seadmete seadistamine. Lisaks abistan õppeprotsessi korraldamisel, nõustades üliõpilasi laboritööde ajal, kontrollides laboritööde protokolle ning aidates laboritööde kaitsmisi läbi viia. Sügissemestril olin ise õppejõud “Keemia alused” kursuse praktilise osa raames,“ kirjeldab Georgi oma ametiülesandeid. 

Veel aitab ta korraldada erinevaid akadeemilisi üritusi, näiteks on noormees juba käed külge pannud iga-aastase Keemiapäeva ja Teadlaste öö korraldamisel. Samuti aitas ta läbi viia rahvusvahelist BIP projekti ehk lühiajalist õpirännet, mille korraldusmeeskonnas olemise üle tunneb ta erilist uhkust. „BIP projekti raames sain erinevatest Euroopa riikidest saabunud tudengitele läbi viia ingliskeelse laboritööpraktikumi, mis seisnes põlevkivituha analüüsimisels,“ meenutab ta üht meeldejäävat tööpäeva.

Töö akadeemilises keskkonnas on talle enda sõnul andnud võimaluse näha õppeprotsessi uuest vaatenurgast. „Laborandina tööle asudes tekkis rohkem kohustusi, vastutust laboritundide korraldamise ja kvaliteedi eest. Seega tajun tugevalt oma töö tähtsust - minu tegevus määrab sisuliselt selle, kui täpselt ja sügavalt tudengid õppeainete praktilise osa läbivad,“ sõnab Georgi ja lisab, et alguses harjumatuna tundunud õppejõu rollis tunneb ta tänaseks end juba võrdlemisi enesekindlalt.

Keemiatehnoloogia kui võtmesektor tuleviku vaates

Georgi sõnul tasub keemiatehnoloogiat õppima asuda mitmel põhjusel. „Üsna kindlalt on tegu ühe võtmesektoriga, mis võimaldab tehnoloogial ja tööstustel areneda ning pürgida jätkusuutliku tuleviku poole. Keemia rakendamine on hädavajalik kõikides tööstuse etappides alates materjalide tootmisest kuni keskkonnakaitseni,“ sedastab ta.

Siiski ei piirdu keemiatehnoloogia õppekava tema hinnangul vaid tehniliste oskustega. „Areneb ka kriitiline mõtlemine, oskus lahendada keerulisi probleeme, töötada meeskonnas ja rakendada teadmisi praktikas - omadusi, mida hinnatakse paljudes erinevates valdkondades,“ usub Georgi.

Noormehe arvates on TalTechi Virumaa kolledžis õppimise üheks eeliseks see, et kogu juhtiv keemiatööstus Eestis on koondunud kolledži lähedusse Ida-Virumaal. Samuti peab Georgi positiivseks asjaolu, et kolledži tudengite seas pole sedavõrd tihedat konkurentsi kui Tallinna või Tartu kõrgkoolides. „Väiksem üliõpilaste arv tähendab seda, et õppejõud saavad õppeprotsessis neile individuaalsemalt läheneda. Samuti suureneb tõenäosus saada hea õppimise eest rahalist tasu või minna välismaale vahetussemestrile,“ lausub Georgi, kes ühe semestri õppis Erasmuse programmi raames Prahas, on kaks korda saanud stipendiumi kohalikelt ettevõtetelt ning kolm korda Kohtla-Järve linnalt.

Rohkem infot õppekava ja sisseastumistingimuste kohta

Reaalsed teadmised loovad reaalseid lahendusi. Esita avaldus TalTechi 3. juuli keskpäevaks: taltech.ee/reaalne

Õppekava loomise ja arendamisega seotud tegevusi toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi meetmest „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“.