Brit Keskra,
rakendusfüüsika 3. kursus

Elu on näidanud, et eksamiteks tuleb esmalt välja puhata. Kahjuks tuleb pea alati semestri lõpus ette kiire lõpuspurt, mis viimasegi tarkusetera tudengist välja pigistab, jättes ta sessiks vedelema kui tühja käsna. Aga kogemus on õpetanud, et enne sõtta ehk eksamile minekut tuleks aeg maha võtta, uni täis magada ja korralikult välja puhata. Keeldun nendel päevadel isegi ülikooli minemast, selle poole vaatamast ning kõike sellega seonduvad kõneaineks võtmast. Karm, aga asi toimib - peale paari päeva olen piisavalt puhanud ning võib alata viimane etapp enne lahingut ehk ettevalmistus. Korralik mahaistumine kõige oma materjalidega. 

Loen läbi olemasolevad materjalid, lahendan läbi tundides lahendatud ülesanded ning kui aega veel üle jääb, teen lisaks. Ja otse loomulikult järgneb sellele veel viimane korralik uni enne eksamit, sest uskuge mind, pole eriti lõbus keset eksamit magama jääda... Seega korralik uni, korralik hommikusöök ning pingevaba keskkond. Alles viimastel minutitel lasen silmadega veel viimast korda üle materjalide ning teadmistelahing võib alata. 

Sven Põder,
rakendusfüüsika 1. kursus

Eksamiteks valmistumist ei tohi kindlasti jätta viimasele päevale. Hea, kui juba semestri keskel saab jooksvalt eksami kordamisküsimustega tutvuda ja endale järk-järgult asi selgeks teha. Kindlasti soovitan endale iga õppeaine kohta luua mingisugune struktuur, mida järgides saad samm-sammult teadmisi täiendada ning mis samaaegselt looks ülevaate sellest, mis on selge ja mis ei ole. Kindlasti tuleks jätta ka aega magamisele, vastasel juhul ei jää õpitud teadmised meelde. Minul endal on harjumus just varem magama minna ja järgmine päev varem ärgata, et värske peaga jälle tööd edasi teha.

Karolina Kudelina,
energiamuundus- ja juhtimissüsteemide magistriõppe 2. aasta

Eksamid on pingeline aeg iga tudengi elus, eriti tema esimene eksamisessioon.

Omalt poolt võin soovitada eksami ettevalmistamisel mitte jätta õpinguid viimasele hetkele. Juhul, kui tead, et on vaja palju meelde jätta, siis jaga materjal väiksemateks osadeks ja õpi igal õhtul ühte neist. Lihtsam, kui mõistad materjali ning saad aru, mida sa õpid, mitte et lihtsalt tuubid uut informatsiooni.

Mina ise olen seda tüüpi inimene, kellel teadmised jäävad paremini meelde skeemide abil. Loon endale loogilise skeemi märksõnadest ja joonistan selle paberile. Kirjutades seda uuesti ja uuesti läbi, jääb kõige olulisem info meelde. Materjali meeldejätmiseks võib ka võtmesõnu üles kirjutada.

Viktor Rjabtšikov,
energiamuundus- ja juhtimissüsteemide tudeng

Proovi mitte lükata õppimist viimasele hetkele. Praktika on näidanud, et sessi ajal on vaja niigi suur maht infot läbi töötada ja meelde jätta ning kui seda on vaja teha igas aines, siis see võib halvasti välja tulla.

Suhtle rohkem õppejõududega. Esita küsimusi teemadel, milles esinevad teadmise lüngad. Küsi lisamaterjali iseseisvaks tööks, võibolla teises raamatus/konspektis on teema seletatud lahti teise nurga alt ehk sulle paremini mõistetavamalt.

Luba endale puhkust: piiratud ajaga väiksed tegevused annavad võimaluse korraks õppimisest eemale saada.

Ats Vesiaid
Eesti Mereakadeemia laevamehaanika 3. kursus

Eksamiteks valmistumiseks parim viis on luua võimalikult kaua (mõni nädal kuni kuu) enne eksamit plaan, mille järgi sa õpid - näiteks erinevad peatükid või osad erinevatel päevadel/nädalatel. See aitab hoiduda materjali kuhjumise eest ning liigse infotulva eest - võttes enne eksamit kahe päevaga läbi pool kursusest ei jää eksamiks midagi meelde ning info on peas segamini paisatud. Mitte ainult ei pruugi sa saada eksamit soovitud tulemusele sooritatud, sa ei saa aru ainest, milles sa eksamit sooritad - ja see on esmajärguline. Kui sa ei saa ainest aru, ei ole mingit vahet, kas sa saad spikerdades viie või mitte - sa ei ole omandanud teadmisi, mida sul on tulevikus vaja.

Lähene eksamitele kindla plaaniga ning õpi süstemaatiliselt. Õpikud ei ole niisama üles ehitatud kordamisküsimustega iga peatüki lõpus, need aitavad anda sul endal hinnangut sinu arusaamisele antud peatükist.

Joan-Taaniel Ševtsov
Eesti Mereakadeemia laevamehaanika 2. kursus

Arvatavasti teavad kogenud õppurid ise ka häid õppimise nippe. Kuid kõige kergem viis saada ülikoolis hakkama on käia võimaluse korral kõigis tundides ja küsida kohe selle kohta, millest aru ei saa. Paljud õppejõud vabastavad eksamitest või annavad arvestuse kergemalt kätte, kui tundides käia, ning raskete ja mahukate ainete puhul on see suureks abiks. Samuti on mõistlik konspekteerida mitte ainult sellepärast, et õppejõud nõuab, kuid ka selleks et tulevikus mälu värskendada ja mõningaid huvitavaid fakte meelde tuletada ning seejärel nutikalt elus tekkinud probleemid ära lahendada. Kes ei viitsi õppida või tahab kergemalt läbi saada, siis nende on soovitatav kasutada spikreid ja TEHNIKAT (õpilased saavad mõttest aru).

Värav tulevikku asub teejuht.taltech.ee