Konverents tõi kokku osalejad eri valdkondadest, mis kinnitas, et insenerihariduse tugevdamine on Eestis ühine püüdlus. Päeva jooksul jagati kogemusi, tutvustati edulugusid ning otsiti vastuseid küsimusele, kuidas muuta inseneriõpe sidusamaks, tööandjate ootustele vastavamaks ja noortele inspireerivaks valikuks.

Konverentsi avas TalTechi ettevõtlusprorektor Erik Puura, kes rõhutas, et inseneri roll ühiskonnas on muutunud nähtavamaks ja vajab oskust oma väärtust selgelt sõnastada. „Insenerid peavad rääkima oma tööst nii, et ka ühiskond neid mõistaks – inseneeria ei ole elukauge, vaid praktiline ja põnev viis maa­ilma paremaks muuta,“ sõnas Puura.

Tema sõnul sünnib parim haridus keskkonnas, kus tudengid saavad õppida läbi tegutsemise – lahendades päriselulisi väljakutseid ja tegutsedes meeskondades, mis ühendavad eri valdkondade teadmisi. Just sellist lähenemist arendab TalTechi Inseneriakadeemia, luues ülikooli ja ettevõtete vahel süsteemset sidusust.

Ühine siht: süsteemne teekond inseneriks

TalTechi Inseneriakadeemia arendusjuht Triin Ploompuu ja Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige Arvi Hamburg tutvustasid äsja valminud inseneri õpirada – terviklikku ülevaadet sellest, kuidas noor liigub tehnikahuvist elukutseni. See mudel ühendab üldhariduse, kõrgkooli ja tööandjad ühtseks tervikuks, kaardistades toimivad lahendused ja sekkumiskohad ning pakkudes tuge ja suunda seal, kus vaja. „Kui soovime tulevikus piisavalt insenere, peame nende teekonna muutma nähtavaks ja toetatuks juba koolipingist,“ rõhutas Hamburg.

Inseneriakadeemia üks suur eesmärk on üliõpilaskandidaatide arvu kasvatamine, mistõttu on teadlike karjäärivalikute toetamine ülioluline. TalTechi järelkasvukeskuse juht Hanno Tomberg rääkis kasvavast huvist insenerierialade vastu ning rõhutas, kui oluline on valdkonna teadlik suunamine juba koolis. HK Unicorn Squadi eestvedaja Liis Koser jagas kogemusi tüdrukute kaasamisest inseneeriasse ning rõhutas eeskujude ja praktiliste tegevuste jõudu huvi tekitamisel. Suurem tüdrukute osakaal inseneeria erialadel on samuti üks Inseneriakadeemia eesmärkidest.

Päeva jooksul jagati inspiratsiooni ja parimaid kogemusi, mis tõid esile, kui mitmekülgselt peab lähenema insenerihariduse arendamisele.

Hoonete sisekliima ja veetehnika programmijuht Martin Thalfeldt tutvustas õppekavade sidususe arendamist, mis aitab üliõpilastel paremini mõista erialadevahelisi seoseid ja rakendada teadmisi praktikas. Inseneriteaduskonna dekaan professor Fjodor Sergejev märkis oma ettekandes, et koostöö Inseneri­akadeemia erinevate organisatsioonide vahel on loonud uusi võimalusi õpetajatele, tudengitele ja tööandjatele. „Õppe kvaliteet ja sidusus kasvavad seal, kus kohtuvad kogemused ja ühised eesmärgid,“ sõnas ta.

Inseneriakadeemia raames TalTechis tehtud sammud insenerihariduse arendamiseks on juba toonud nähtavaid tulemusi – uuenenud õppekavad, probleemipõhine õpe ja tugev koostöö ettevõtetega on kujundamas uut põlvkonda insenere, kes mõtlevad loovalt ja tegutsevad vastutustundlikult.

Rahvusvahelisest kogemusest tasub õppida

Üks päeva mõjusamaid sõnumeid tuli Aalto Ülikooli asutajarektorilt professor Tuula Teerilt, kes on ka Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvahelise nõukoja liige. Ta rõhutas ülikoolide autonoomia ja koostöö tähtsust. „Heast ülikoolist silmapaistvaks kasvamiseks peab ülikoolil olema vabadus otsustada ise oma strateegiliste ja akadeemiliste küsimuste üle,“ ütles Teeri ja lisas: „Tipptase sünnib seal, kus ülikoole usaldatakse ja kus ökosüsteem toetab innovatsiooni.“

Seda mõtet täiendas Stefan Drüssler, Müncheni Tehnikaülikooli juures tegutseva ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse UnternehmerTUM tegevjuht, rõhutades, et Euroopa konkurentsivõime aluseks on koostöö, mitte vastasseis. „Ärge püüdke insenere muuta ettevõtjateks – aidake neil oma unistused teoks teha. Kui Euroopas on tugevad teadusülikoolid, võidab sellest kogu ühiskond,“ ütles Drüssler. 

Inseneriakadeemia on Eesti riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostööalgatus inseneeria valdkonnas hariduse kvaliteedi tõstmiseks ja inseneride järelkasvu kindlustamiseks ning valdkonna populaarsuse suurendamiseks. Inseneriakadeemia tegevuste perioodiks on 2023–2029 ning elluviijad Tallinna Tehnikaülikoolis on inseneriteaduskond, IT teaduskond, loodusteaduskond, õppeosakond, avatud ülikool ning tugisüsteemid.

Konverentsi toimumist finantseeriti Euroopa Liidu meetme „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia arendamine kõrghariduses“ Inseneriakadeemia vahenditest. Tegevust kaasrahastab Euroopa Liit.

Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.

Triin Ploompuu, Inseneriakadeemia arendusjuht TalTechis 

Foto: Karl-Kristjan Nigesen

Riikliku prioriteetsusega Inseneriakadeemia programm Tallinna Tehnikaülikoolis on mammutprojekt, kus fookuses on küll inseneriteaduskond, aga panustavad ka avatud ülikool, õppeosakond jt. Kuid mis on need suured ja põhimõttelised muutused, mis inseneeriaharidust pikas perspektiivis edendavad?

2025. aastal oleme saavutanud fenomenaalselt häid tulemusi insenerierialadele sisseastumises
ja õpingute katkestamiste vähendamises. Põhjuseid on palju, näiteks inseneeria laiem populariseerimine, demograafiline olukord jm. Aga näeme ette, et sellist kasvulava jätkub maksimaalselt järgmiseks viieks aastaks. Inseneritudengite arvu kiire kasv on toonud kaasa ka väljakutseid – kuidas tudengeid ära mahutada, kuidas leida õppejõudude ridadesse lisaressursse? 

Sisseastumiste osas tõstan esile Noore Inseneri Programmi (NIP), kus üle 50% osalejatest jätkavad õpingutega TalTechis. Suure mõjuga on valikainete andmine gümnaasiumites, mis julgustab noori inseneeriat valima. Kuigi Unicorn Squad, Enerhack jt tegelevad tüdrukutele inseneeria tutvustamisega, siis selles suunas on veel potentsiaali kasvada. Nimelt tüdrukud võivad küll läbida erinevaid kursusi ja tunda huvi, kuid millegipärast ei kipu nad endiselt inseneeria erialade kasuks otsustama.

Õppekava arenduses viidi tänavu läbi väga oluline fookuskavade sidususe programm, mille eestvedajateks olid Kärt Kase ja Tiina Kasuk Inseneripedagoogika keskusest. Eesmärk oli analüüsida koos 11 õppekava meeskonnaga olemasolevate ainete sisu, leida sidustamisvõimalused ja pakkuda haridusinnovaatilisi lahendusi. Tänaseks on see teadmine olemas ja 2026. aastal jätkatakse saadud värskete ideede elluviimisega. 

Väga suur ja tähtis teema inseneneeriaõpingutes on töömaailma sidusus ja ettevõtluskoostöö läbi praktikavõimaluste, lõputööde teemastamise ja kaasjuhendajate leidmise, projekt- ja probleemõppe ja muude koostöömudelite. Koostöös IT Akadeemiaga on meil arendamisel ja 2026. aastal valmimas üks toetav digilahendus, mis aitab erinevaid osapooli. Ettevõtted on väga erineva suuruse, vajaduste ja ootustega ning iga tõstatatud teema nõuab tähelepanu ja õigete inimeste kokkuviimist, vajadusel ka mõne muu toe pakkumist (laborid vms).

Katkestamiste teemal on meid samuti toetamas digitaalne tööriist Intelliboard, mis annab märku neist tudengitest, kes väga tihti Moodle’isse ei satu, suurt kasu näeme ka õpikogukondade loomises. Kiidan tudengiorganisatsioone, kes on suutnud luua lihtsad ja toimivad lahendused neile, kes vajavad õpituge, ja motiveerivad neid jätkama. 

Tegevusi jagub loomulikult veel. Inseneriakadeemia esimese etapi (2024–2026) tulemuste põhjal otsustatakse uue etapi (2027–2029) rahastus. Kuigi TalTechil on praegu põhjust uhkust tunda ja rõõmustada, ei saa me ennast liiga kauaks sellesse unustada. Aitäh kõigile, kes ühel või teisel moel panustavad Inseneriakadeemiasse! Tegemist on Eesti jaoks väga olulise ja pikaajalise mõjuga tehnikaharidust toetava initsiatiiviga.