Kust sa pärit oled ja kui kaua oled teadusvaldkonnas tegutsenud?

Tallinn on olnud minu kodu kogu mu teadliku elu ning Nõmme rohelised tänavad on kujundanud minu väärtused ja maailmapildi. Seetõttu pean end igati veendunud nõmmekaks.

Kuidas sa teadusesse sattusid ja mis sind teaduse juures köidab?

Minu teekond teadusesse sai alguse TPI-s, kus minu diplomitöö oli seotud professor Jüri Suti uurimustega. Pärast ülikooli lõpetamist tehti mulle ettepanek asuda assistendina tööle ehitustehnoloogia kateedrisse. Sellest sai alguse nii minu teadus- kui ka pedagoogiline teekond.

Ülikoolis töötamise juures hindan eriti akadeemilist õhkkonda ja loomingulist vabadust. Kuigi ka siin leidub rutiinseid ülesandeid, on alati midagi uut, mis hoiab vaimu värskena. Meeltmööda on ka tsükliline elurütm – sügisel uued üliõpilased, kevadel lõputööde juhendamine ja kaitsmised.

Koostöö doktorantidega on vaimselt väga innustav – sageli õpib juhendaja vähemalt sama palju kui doktorant. Ükski teadustöö ei saa päriselt otsa, kuna doktoritöö valmimisel saab selgeks, kui palju on veel teadmata, ning need probleemid jäävad järgmistele uurijatele lahendada. Olen märganud, et kui doktorant alustab, tundub talle kõik selge ja sirgjooneline. Ent uurimistöö käigus avardub silmaring ning pinnale kerkivad uued küsimused ja nüansid, mis nihutavad eesmärgi silmapiiri taha ning matavad doktorandi probleemide rägastiku alla. Minu roll juhendajana on aidata fookust hoida, suunata töö loogilisele lõpule ning veenda, et kõiki küsimusi ei pea lahendama korraga – osa neist võibki jääda järgmiste uurimistööde jaoks.

Milline on praegu käsil olev uurimisprobleem ja miks sellega tegelemine oluline on?

Meie uurimisrühm keskendub ehituse juhtimise, digitaliseerimise ja elukaareülese kestlikkuse teemadele. Eesmärk on muuta ehitusprotsessid tõhusamaks, vähendada ressursikulu ja tagada valmisolek kliima- ning kriisiolukordadeks. Lisaks on meil ehitusmaterjalide teadus- ja katselabor.

Praegu keskendume kahele põhisuunale: ehitise elukaare digitaalse kaksiku ja BIM-i arendamine ning kestlikkus ettenägematutes riskistsenaariumides. Tehnoloogiliste ja sotsiaalsete lahenduste ühendamine annab ehitussektorile tööriistad, mis on samaaegselt teaduspõhised ja praktilised.

Mis on sinu teadusvaldkonnas seni suurimat ühiskondlikku mõju avaldanud avastused?

Üht konkreetset avastust on keeruline välja tuua, kuid suureks edusammuks pean seda, et ehituse digitaliseerimine on pärast pikka ja keerukat protsessi ning algset vastuseisu lõpuks hoo sisse saanud. Meie eesmärk on nüüd viia see järgmisele tasemele, et digitaalehitus oleks kogu sektoris igapäevane ja loomulik tööviis.

Mis on sinu uurimisvaldkonnast lähtudes tänases Eestis või maailmas kõige olulisem probleem?

Globaalsed kriisid – olgu need kliimamuutused või konfliktid – esitavad ehitatud keskkonnale uusi nõudmisi. Küsimus pole ainult ehitiste vastupidavuses, vaid ka nende funktsionaalsuses ja sobivuses muutuvate ühiskondlike vajadustega. Ehituse elukaareülesed uuringud aitavad arendada kestlikku ehitust ja toetada valmisolekut kriisiolukordadeks.

Selleks peame looma kaasaegsel tehnoloogial põhinevaid ja sotsiaalset konteksti arvestavaid infomudeleid, mis peegeldavad füüsilisi ehitisi nende digitaalses kaksikus. See võimaldab ennetada riske, kavandada paremaid lahendusi ja toetada ehitatud keskkonna pikaajalist kestlikkust.

Teadustöö tulemus, mille üle oled eriti uhke?

Teadustöö ei ole ainult minu kui üksikisiku teekond. Oluliseks pean uurimisrühma vaimsust ja sünergiat – just see loob pinnase, kus saavad sündida ideed, mis huvitavad nii teadlasi kui ka praktikuid.

Tänapäeva teadus on üha interdistsiplinaarsem: ehitusjuht peab lisaks oma põhierialale mõistma sotsiaalteadusi ja valdama tööks vajalikul tasemel infotehnoloogiat. Selline mitmekülgsus eeldab tihedat koostööd teiste valdkondade teadlastega ja muudab töö veelgi loomingulisemaks.

Mida sa oma teadustöös veel korda sooviks saata?

Praegu pean oma olulisemaks missiooniks järelkasvu kindlustamist. On rõõmustav, et sel aastal kandideeris ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise õppekavale rekordiliselt palju gümnasiste. Meie ülesanne on hoida nende algset entusiasmi kuni lõpetamiseni.

Selleks tuleb siduda üliõpilased juba varakult uurimisrühma projektide ja laboritöödega, et neil tekiks sügavam huvi teadustöö vastu. Nii avaneb parimatel võimalus jätkata õpinguid doktorantuuris ja panustada eriala arengusse ka tulevikus.

Irene on ka ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise õppekava programmijuht.

Irene Lille ETISe profiiliga saab tutvuda siin.

Lugu ilmus esmakordselt Delfi Forte portaalis.