Millest me räägime?

IO esindab õigusi, mis tulenevad intellektuaalse tegevuse tulemustest. See võib hõlmata patente, autoriõigusi, kaubamärke ja muid õigusi, mis kaitsevad loomingut ja innovatsiooni. Ülikoolide kontekstis tekib IO sageli teadustöö tulemusena, näiteks uute tehnoloogiate, uurimisprotokollide või tarkvaraprogrammide loomisel. IO-l on ülikoolide jaoks mitmeid võtmefunktsioone:

• Innovatsioon: Patentide ja litsentside kaudu saavad ülikoolid kaitsta ja kommertsialiseerida oma uurimistöö tulemusi, aidates kaasa innovatsioonile ja tehnoloogilisele arengule.
• Tulu: IO võib olla oluliseks tuluallikaks, eriti kui see viib litsentsilepinguteni või eduka spin-off ettevõtteni. See võib aidata ülikoolidel rahastada oma teadus- ja arendustegevust ning investeerida edasisse uurimisse.
• Koostöövõimalused: IO võimaldab ülikoolidel luua koostöösidemeid tööstuse ja teiste teadusasutustega, pakkudes platvormi teadmiste ja tehnoloogia vahetamiseks.

Väljakutsed ja võimalused

TalTechi kevadisel mõttetalgutel arutati pikalt ka IO ja selle kommertsialiseerimise teemadel. Akadeemikute tandem Ustav-Saarma rõhutas, kui kriitiliselt oluline on ülikoolides professionaalne kommertsialiseerimisoskus. IO ei ole ainult patentide või teadusest tulevate siirete küsimus; see on huvi, sisemise põlemise, mentaliteedi ja muutumissoovi küsimus. Näiteks võib ülikoolil olla innovaatiline tehnoloogia, kuid kui selle turule toomise ajastus ei klapi nõudlusega, võib kommertsialiseerimine osutuda ebaõnnestunuks.

Haridus-ja teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Katrin Pihor rõhutas, et kuigi patentide taotlemine ja litsentside müümine võivad tuua sisse tulu, ei tohiks see olla ainus eesmärk. Tema sõnul on oluline küsida, kuidas luua väärtust tööandjale, ühiskonnale ja iseendale ning mõtestada intellektuaalomandi rolli laiemalt kui pelgalt rahalise kasu allikana.

TalTechi nõukogu liige ja akadeemik Mart Saarma toonitas, et patentide ja intellektuaalomandi tähtsus on suur, eriti rahvusvahelise koostöö ja investeeringute meelitamisel. Ta märkis, et ettevõtted küsivad sageli, millal ülikoolid plaanivad oma leiutised patenteerida, kuna see mõjutab otseselt koostöövõimalusi. Rainis Venta, tehnoloogiasiirde ekspert TalTechist, osutas sellele, et suur osa Eesti teadlaste tehtud tööst jääb Eestis rakendamata, kuna selleks puuduvad vajalikud kontaktid ja ressursid. Rahvusvahelised suhted ja partnerlused on hädavajalikud, et teadustöö leiaks rakendust ka väljaspool Eestit.

Tulevikus võiks Eesti kaaluda ülikoolide investeerimisfondi loomist, et kaasata rohkem osapooli teadus- ja arendustegevusse ning tagada selle jätkusuutlikkus. Samuti tuleks mõelda rahvusvaheliste suhete ja partnerluste loomisele, et Eesti teadlaste töö leiaks rakendust ka väljaspool riigi piire. Lisaks nendele mõttekäikudele arutati võimalust luua ülikoolide investeerimisfond, millesse saaksid panustada erinevad osapooled. Majandusekspert Raivo Vare ja LHV juhatuse esimees Madis Toomsalu rääkisid ideest, kuidas saaks ülikoolid rohkem kaasata erasektorit teadus-arendustegevusse.

Kuidas tulevikus?

Kui ülikoolidel on IO, võiks tagada, et selle kommertsialiseerimisega tegeleks asutus, millel on selleks vajalikud oskused ja ressursid. Samuti on vaja paindlikumat organisatsioonilist struktuuri, mis suudaks kiiresti reageerida muutustele ja olla avatud innovatsioonile.

Innovatsiooni edendamiseks on intellektuaalomand oluline. Kuidas see toimib? Saate teada kolmapäeval, 25. oktoobril kell 13–14.30 USA tehnosiirde eksperdi John DesRosieri avalikul loengul "The University’s Role in the Knowledge Economy."

Ülikoolid ja tööstus teevad koostööd, et tuua akadeemilised avastused tarbijateni, luues uuenduslikke tooteid. Loeng käsitleb varajase staadiumi avastuste ülekandmise väljakutseid ja innovatsiooni keskkonda Tallinnas. Tule kuula Ja osale arutelus!

Loengut on võimalik jälgida ka ülekande vahendusel.