Merit Kindsigo, Kuressaare kolledži direktor | Fotod: Liina Tabri ja Mattis Tabri

Sinimajandus hõlmab endas kõike, mis saartele ja rannikule oluline: alates kalandusest, püügivahenditest, laevadest, sadamatest ning mere- ja rannikuturismist kuni tuule, vetikate ja muu vee-elustikuni. Kui lisada ringmajanduslikud ärimudelid, rohelised tehnoloogiad ja kliimaneutraalsus, saabki kokku Kuressaare kolledži.

Teadus- ja õppetöö arendamise kõrval on kolledži oluliseks ülesandeks olla oskusteabe ja kompetentsiga heaks partneriks päriselu probleemide lahendamisel kohalikele omavalitsustele ja ettevõtlussektorile, seda nii Saaremaal kui kogu Läänemere regioonis.

Nõudlus teaduskompetentsil põhineva hinnangu järele

Eesti Teaduste Akadeemia president ja Tallinna Tehnikaülikooli professor Tarmo Soomere on öelnud: „Teadus ei ole kaasajal enam ammu lõpliku tõe pakkuja. Ta pakub parimal moel organiseeritud informatsiooni sellest, mis on maailma parim teadmine. Riigi konkurentsivõime alussammas on see, kuidas tarkade inimeste nõu kätte saada.“

Teada on, et keskkonnahoiu ja majanduse edendamise vahel on konflikt: kui ühte tahta, siis teist hästi ei saa. 21. sajandil peame arendama säästvat majandust, kus keskkonnakaitse ja majandustegevus käivad käsikäes; peame leidma tasakaalupunkti keskkonna- ja majandushuvide vahel. Enamgi veel: vaja on leida keskkonnasäästlikke tehnoloogilisi lahendusi, mis on ka majanduslikult tasuvad. See on suur väljakutse. Näiteks on vaja leida hea ja toimiv lahendus piirdetaradele makrovetikate kasvatamiseks merepõhjas, ja ka avamere sumpadele, mis vastupidiselt eelmisele ei tohi kasvada vetikaid täis ega mudastuda. Need on mõned näited merevaldkonna probleemidest, mis vajavad nii insener-tehnilist kui ka süvendatud keskkonnaalast kompetentsi.

Ajendatuna vajadusest kaasa aidata valdkonnas parima teadmuse väljaselgitamisele ja lahenduste leidmisele otsustas kolledž luua Läänemere Sinimajanduse Arenduskeskuse.

Rohelised laevad ja taastuvenergia

Uued tuuled on tormised. Juba aastaid on Eestis olnud aktuaalne tuuleparkide rajamine maismaal ja ehkki vähemalt sama kaua on püütud arendada tuuleparke ka merel, siis seni edutult. Ka sel kevadel Kuressaares Thule Kojas toimunud rahvusvaheline tuulekonverents ei andnud uusi lahendusi ega konkreetsemaid tähtaegu. Kõigest hoolimata on aga selge, et meretuulepargid tulevad – küsimus on vaid, millal.

See teadmine on oluliseks mõjuteguriks ka Kuressaare kolledži arengus. Just meretuuleparkidele mõeldes täiendame oluliselt meretehnika ja väikelaevaehituse õppe- ja teadusarenduse suundi. Liiati pole enam mõtet rääkida laevadest, vaid ujuvkonstruktsioonidest, millele lisandub nutikate lahenduste vajadus.

Lainetust valdkonnas tekitab ka kasutuses olevate laevade ümberehituse vajadus keskkonnanõuetele vastavaks ehk pürgimine süsinikuneutraalse meretranspordi poole. Laevaehituse ja meretehnika õppekavadesse rohelise tehnoloogia lõimede lisamises on väljakutseid omajagu – kuidas põimida säästvat mõtteviisi ja kliimasõbralikkust insener-tehnilistesse ainetesse, mis eeldavad, et parima tulemuse saavutamiseks kasutatakse vaid kõrgeima kvaliteediga materjale.

Kolledži õppekavasid ootavad lähiaastatel mahukad muutused. Suurimaks uuenduseks on sinimajanduse tehnoloogiate õppekava avamine. Lisaks käib tõsine arutelu kolledžite üleste õppekavade avamiseks. Läbivateks märksõnadeks saavad olema kliimasõbralikkus, mereressursside kestlik kasutamine (sh bioressursside väärindamine), rohelised tehnoloogiad, nutikad lahendused ning ringmajandus.

Kliimaneutraalne kolledž

Rohepöörde üheks oluliseks osaks on kliimameetmete rakendamine. Kolledž toetab aktiivselt ülikooli eesmärki saavutada aastaks 2035 kliimaneutraalsus. Võtame endale eesmärgiks saada eeskujuks maakonna haridusmaastikul ja keskkonnaalaste väljakutsete lahendamisel, näiteks kuidas vähendada avalike teenuste (sh kõrghariduse pakkumise) süsiniku jalajälge.

Kolledž on alustanud oma kliimaneutraalsuse analüüsi, saamaks aru, kui suur on meie süsiniku jalajälg. Lisaks energiaauditile, hoonete seisukorra ja hoonekompleksi kasutamise optimaalsuse hinnangule on oluline saada ülevaade, millised on meie võimalused kolledži kliimaneutraalseks muutmiseks. Kliimasõbralikkus on mõtteviis, millesse igaüks saab anda oma panuse.

Läänemere Sinimajanduse Arenduskeskuse esimesteks kandvateks ettevõtmisteks saavad olema virtuaalprojekteerimise labor, vetikate eluslabor, põnevad teaduslaagrid, temaatilised paranduspäevakud, igakuised keskkonnahoiu väljakutsed jm.

Loe rohkem: taltech.ee/kuressaare-kolledz/laanemere-sinimajanduse-arendus-ja-kompetentsikeskus