Samuti jõudis kaitsmiseni ehitussektorile oluline teema, mis käsitleb ristkihtliimpuidu vastupidavust niiskusele.  

Kahekümnest doktoritööst kaheksa kaitsti IT-teaduskonnas, kuus inseneriteaduskonnas, viis loodusteaduskonnas ja üks majandusteaduskonnas. 

3. juunil kaitses Naser Hassanpour inseneriteaduskonnast oma doktoritööd teemal „Alalisvoolu mikrovõrkudele osavõimsuse töötlusega kahesuunalise tõste-langetusmuunduri projekteerimine ja juhtimine“, kus välja pakutud muundureid saab autori sõnul kasutada liidesena akutoite või päikesepaneelide ja elamu alalispinge mikrovõrgu vahel.

9. juunil kaitsesid oma doktoritöid inseneriteaduskonna noored teadlased Mahmoud Ibrahim Hassanin Mohamed ja Muhammad Usman Naseer. Kui Mohamedi töö keskendus autonoomse elektrisõiduki veoelektriajami digitaalse kaksiku täiustatud modelleerimise raamistiku tutvustamisele, siis Naseeri töö pakkus välja lahendusi kõverdatud õhupilu topoloogiaga kihtlisandusmeetodil valmistatud elektrimasinate projekteerimiseks ja modelleerimiseks. 

10. juunil kaitsti samuti kaks doktoritööd. 

Loodusteaduskonna keemia ja biotehnoloogia instituudi nooremteadur Sten Milleri töö keskendus vähiteemale. Autor tõdeb, et tema uurimistöö tõi esile vähi komplitseerituse, toetades meetodite kombineerimist ning kliinilise materjali ja ka rakukultuuride kasutamist. Samas avaldas see laiaulatuslik meetodite rakendamine vähi kohta selliseid nüansse, mida konventsionaalsete uurimistrateegiatega oleks olnud keeruline tuvastada. 

Inseneriteaduskonna doktorant-nooremteaduri Erkin Najafli uurimistöö kandis pealkirja „Elektrokeemiline hapniku redutseerumine plaatinaga modifitseeritud süsinikmaterjalidel“. 

13. juunil toimus kolm doktoritööde kaitsmist. 

Kui loodusteaduskonna meresüsteemide instituudi noorteadlase Arun Mishra uurimistöö teemaks oli maailmas üha enam kõneainet pakkuva mikroplasti levik Läänemere näitel, siis IT-teaduskonnast Mihkel Tommingase töö käsitles ülilairiba ja mitme sensoriga positsioneerimissüsteemide täpsuse parandamist masinõppe meetodil. Autor rõhutab, et tehtud uurimused ja katsete tulemused näitavad selles vallas suurt potentsiaali, kus väljatöötatud mudelid suudavad määramatuse hindamisel arvestada mitmete positsioneerimistäpsust iseloomustavate teguritega. Edasised uuringud võiksid Tommingase hinnangul ollagi seotud masinõppe mudelite täiustamisega ning ühendsüsteeme võiks täiendada ka teiste sensoritega, mis parandaks positsioneerimise stabiilsust ja täpsust.

Kolmas kaitstud töö tuli samuti IT-teaduskonnast. Olutosin Ajibola Ademola doktoritöö keskendus tõhusa süvaõppe mudeli optimeerimisele piiratud ressurssidega seadmete jaoks. 

16. juunil kaitses IT-teaduskonnast Antonio Felipe Costa de Almeida oma doktoritööd teemal „Täiustatud riistvara kaitsemehhanismid: uuring loogikalukustamise ja hägustamise tehnikate kohta“. Autor rõhutab, et uurimus toob esile pakilise vajaduse arendada IL kaitsemeetodeid, et tulla toime turvaohtude kasvava keerukusega ja tagada, et kaitsemehhanismid jääks samas tugevaks ja paindlikuks. 

19. juunil kaitsti TalTechis taas kolm doktoritööd: 

Loodusteaduskonna keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant-nooremteadur Sameera Anant Vipat uurimisteemaks oli „TIMELESS valgu ja DNA polümeraas epsiloni rollid DNA replikatsiooni initsiatsioonis inimese rakkudes“. Autor tõdeb, et DNA replikatsiooni on inimestel võrreldes mudelorganismi pärmiga alauuritud ja inimsüsteemi uuringud on hädavajalikud mitte ainult selleks, et parandada meie arusaamist sellest väga kesksest molekulaarbioloogilisest protsessist, vaid ka selleks, et panna alus tulevastele ravimeetoditele.

Majandusteaduskonnast kaitses 19. juunil Helen Vaikma doktoritööd „Sensoorika ja jätkusuutlikkusega seotud väljakutsed taimsete alternatiivide tarbimises taimsete jookide näitel“. Kuigi huvi taimsete alternatiivide vastu kasvab, on Vaikma sõnul paljud tarbijad taimsete alternatiivide suhtes siiski kõhklevad, kuna need on neile võõrad või tekitavad muid negatiivseid seoseid. Tema töö eesmärk oligi uurida korraga nii peamisi toidu siseseid (ehk sensoorseid) kui ka toidu väliseid (ehk jätkusuutlikkuse) tegureid, mis kujundavad taimsete jookide tarbimist. 

Inseneriteaduskonnast Kristo Vaher kaitses oma doktoritööd teemal „Autonoomselt teisaldataval koostööroboti lahendusel põhinev ümberseadistatav tootmine“, mille tulemusena töötati välja uus viis, kuidas tööstusroboteid saab oluliselt efektiivsemalt kasutada olukordades, kus robotile pole ühes kindlas töökohas piisavalt tööd. Autor rõhutab, et pakutud lahendusega saab tööstusroboteid tootmises ringi liigutada, ilma et selle tarvis kahte kallist ressurssi (robotkäpp ja mobiilne robot) peaks omavahel jäädavalt siduma.

25. juunil kaitsesid oma doktoritöid IT-teaduskonna tarkvarateaduste instituudi nooremteadurid. Kui Andrew James Roberts töö teemaks oli „Autonoomse sõiduki juhtimistarkvara küberturvalisuse testimine ja rünnakute leviku analüüs“, siis Cheng-Syuan Wan keskendus oma töös pool-allstruktuursete loogikate tõestusteooriale.

26. juunil kaitses Eesti ehitussektori jaoks olulist teemat „Ristkihtliimpuit ehituse niiskusturvalisus“ inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi doktorant-nooremteadur Kristo Kalbe.  

27. juunil kaitsesid oma töid kaks IT-teaduskonna doktorant-nooremteadlast. Vahur Kampuse doktoritöö kandis pealkirja „Pidevaja Sigma-Delta muunduri disain Wi-Fi 7 seadmetele“, Diana-Maria Kessler uurimistöö keskendus kõrgemamõõtmeliste diagrammide ümberkirjutamise arvutuslikele aspektidele. 

Kolmandana kaitses oma doktoritööd loodusteaduskonna nooremteadur Kaarel Erik Hunt, kelle uurimisteema oli „Monosahhariidide ümberesterdamine Candida antarctica lipaas-B abil ja nende kasutamine rinnapiima oligosahhariidide sünteesis“. Autor tõdeb, et hetkel on rakuvabrikud ainus viis, kuidas saada suurtes kogustes inimese emapiimas olevaid oligosuhkruid (HMO-d), kuid samas on ka rakuvabrikutel omad miinused. Töös uuriti suhkrute näidete abil tahkele kandjale seotud Candida antarctica lipaas-B (CAL-B) võimet selektiivselt lisada ja eemaldada kaitsvaid rühmi orgaanilistes lahustites. Doktoritöö sisaldab põhjalikku kokkuvõtet CAL-B-i ümberesterdamise reaktsioonide tulemustest, mis on esitatud konkreetsete sahhariidide kaupa. 

30. juunil kaitses IT-teaduskonna doktorant-nooremteadur Simon Pierre Godon oma juba rahvusvahelist tuntust kogunud põdrajalgadega roboti uurimistööd „Jalgadel liikumine pehmel ja märjal maastikul“. Selle töö põhjal valminud uudis jõudis üle maailma enam kui 50 uudisteportaali, sh The Wall Street Journalisse.  

Juulikuus kaitsti sel aastal üks doktoritöö

15. juulil astus hindajate ette loodusteaduskonna tervisetehnoloogiate instituudi nooremteadur Joosep Paats, kelle uurimisteemaks oli „Uudsed dialüsaadipõhised optilised meetodid universaalsema hemodialüüsravi doosi määramiseks“. 

Maikuus kaitsti TalTechis kuus doktoritööd.