Kuuest doktoritööst kaitsti infotehnoloogia teaduskonnas kolm, inseneriteaduskonnas kaks ja majandusteaduskonnas üks.

9. mail kaitses Sijo Arakkal Peious infotehnoloogia teaduskonnast oma doktoritööd teemal „Mõju ja segajate mõõdikud – uute ja väljakujunenud meetmete analüüs ja eksperimentaalne võrdlus“. Autor tunnistab, et segasus on levinud nii eksperimentaalsetes kui ka vaatlusuuringutes ning kujutab endast tõsist ohtu teaduslike uuringute tulemuste ja järelduste täpsusele. Sestap võrdleb autor oma töös süsteemselt nelja erinevat segasuse korrigeerimise meetodit, kasutades samu andmestikke suures mahus. 

15. mail kaitses Sina Atari Jabar Zadeh majandusteaduskonnast doktoritööd teemal „Investeerimisriskide juhtimine jätkusuutlikus merendustegevuses“, mis uurib, kuidas laevandusettevõtted saavad hallata oma investeeringuid, järgides samal ajal rangeid keskkonnareegleid. Uuringu peamine motivatsioon tuleneb vajadusest, et laevandussektor leiaks tasakaalu kasumlikkuse ja keskkonnakaitse vahel.

16. mail kaitses Elli Valla infotehnoloogia teaduskonnast doktoritööd teemal „Tehisintellekti rakendamine peenmotoorika mikrokinemaatilises analüüsis Parkinsoni tõve tuvastamiseks“ ,  mille fookuses on tunnuste inseneerimise tehnikate, masinõppe arhitektuuride ja nutitelefonirakenduste integreerimine Parkinsoni tõve (PD) diagnostilise täpsuse ning praktilise rakendatavuse parandamiseks. Töö raames tutvustas autor kõrgemat järku diferentsiaalseid ja geomeetrilisi tunnuseid käekirja mikroliigutuste analüüsiks, mis võimaldas täpsemalt tuvastada Parkinsoni tõvele iseloomulikke motoorseid kõrvalekaldeid. 

28. mail kaitses Udayan Sunil Patankar infotehnoloogia teaduskonnast doktoritööd teemal „Uudne efektiivne jagamistehte riistvaraline realisatsioon“, mille peamine eesmärk on projekteerida ja teostada väikse pindalaga jaguriahel, mis põhineb jagaja ja jagatava vahelisel seosel, parandades teisendusloogikat ning vältides ümardamisvigu ja kattuvaid piirkondi. Lahendus on välja töötatud simuleerides pakutud lahendustehnikat erinevatel platvormidel ning seda on kontrollitud tavalise järjestikuse ja pseudo-juhusliku järjestikuse analüüsi abil.

30. mail kaitsesid oma töid inseneriteaduskonna doktorandid Karli Kontson ja Freddy Plaum. 

Kontson keskendub töös „Teekatte temperatuuride arvutamise mudelite arendamine ja kliimamuutuste mõju Eesti teekatete temperatuuridele“ erinevate mudelite võrdlemisele, millega arvutatakse teekatte PG markide määramiseks vajalikke temperatuure. Töö tulemusel selgus, et erinevad arvutamise mudelid ei pruugi Eesti regioonis anda usaldusväärseid tulemusi. Selle puuduse vältimiseks töötati uuringu käigus välja kaks eraldiseisvat mudelit, et arvutada Eesti teede maksimaalseid ja minimaalseid temperatuure.

Plaum tõdeb oma doktoritöös „Agregeeritud energiapaindlikkuse kvantifitseerimismeetodi uurimine ja arendamine“, et taastuvenergiaallikate üha laialdasem kasutuselevõtt suurendanud vajadust tarbimises paindlikkuse järele, et säilitada võrgu stabiilsus ja tagada tõhus energiakasutus. Paraku olemasolevad meetodid ei arvesta piisavalt paindlike energiasüsteemide mittelineaarsuse, asümmeetria ja tagasilöögiefektiga. Nii seadis ta eesmärgiks töötada välja meetod, mis kasutab võimsus-kestuse kõveraid, et kvantifitseerida elamupiirkondade agregeeritud energiapaindlikkust. 

Aprillis kaitsti seitse doktoritööd (majandusteaduskonnas neli, inseneriteaduskonnas kaks ning IT-teaduskonnas üks).