Seitsmest doktoritööst kaitsti majandusteaduskonnas neli, inseneriteaduskonnas kaks ja IT-teaduskonnas üks.

4. aprillil kaitses Mohammad Hasan Ahmadilivani doktoritööd teemal  „Riistvara töökindluse hindamine ja täiustamine süvanärvivõrkude jaoks“. Kuna TI ja masinõpet kasutatakse mh autonoomsetes sõidukites ja tervisehoius, on süsteemide ohutus ülimalt oluline. Üks oluline töökindluse aspekt on riistvara töökindlus, kuna nendest riketest tekkinud süsteemitõrked võivad põhjustada katastroofe. 

10. aprillil kaitses doktoritööd „Komplekssuse juhtimine: VKEde ülemineku dünaamika ringmajandusele“ Tarlan Ahmadov majandusteaduskonnast. Töö keskendub väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) mitmetahulisele üleminekule ringmajandusele, käsitledes süsteemseid väljakutseid ja võimalusi mikro- (organisatsioonilisel), meso- (tööstuslikul) ja makro-(poliitilisel) tasandil.

15. aprillil leidis aset Carlos Omar Rasgado Moreno doktoritöö „Ultrahelitomograafia toru põlvede kontrollimiseks“ kaitsmine. Oma töös keskendub ta anisotroopse akustilise mudeli arendamisele, andmetöötlusalgoritmi[1]de täiustamisele ja ultrahelitomograafia rakendamisele, et leida lahendus täpseks toru põlve seinapaksuse rekonstrueerimiseks.

22. aprillil tutvustas Elizaveta Shmagina oma uurimistööd üheseinaliste süsiniknanotorudega ränioksünitriidist nanokomposiitmaterjalide arendamisest päikesepatareide kaitsekateteks. Teadupärast on fotogalvaaniline päikeseenergia üks võimalikest alternatiivenergiaallikatest. Keskkonnategurid mõjutavad aga kriitiliselt päikesepatareide tööd ja eluiga. Samal ajal on standardse jäiga klaasikaitse kasutamine piiratud selle suure kaalu ja paindumatuse tõttu. Viimastel aastatel on klaasile võimalikuks alternatiiviks peetud peamiselt polümeeripõhiseid katteid. Kuid see muudatus ei ole lihtne, kuna sellised kapseldatud katted peavad vastama kõigile funktsionaalsetele ja kaitsenõuetele ning nende tootmistehnoloogia peab olema skaleeritav, töökindel, odav ja sobima madalate temperatuuridega. Kuidas soovitud eesmärki saavutada?

28. aprillil kaitsti kaks doktoritööd, mille autorid esindasid mõlemad majandusteaduskonda. 

Ludmila Fadejeva „Esseed majanduspoliitiliste šokkide rahvusvahelisest edasikandumisest“ kolme uuringu peamiseks panuseks teaduskirjandusse on uudsete lähenemisviiside rakendamine šokkide määratlemiseks mitme riigi mudelis ja metodoloogilised uuendused šokkide ülekande piirkondlike erinevuste analüüsil.

Liina Rebane kaitses oma doktoritööd teemal „Uurimused tööturu institutsioonidest ja varalisest ebavõrdsusest“, mis uurib tööturu institutsioonide mõjusid ning varanduslikke erinevusi kohalike ja sisserännanute vahel. Selgub, et Eesti on Euroopa mõistes üsna eriline paik. 

30. aprillil kaitses oma teemal „Digitaalse heaoluriigi ümbermõtestamine katsetava valitsemise kaudu: kohanemine uue ajastu tööga“ oma doktoritööd Johanna Vallistu, kes uuris, kuidas riigid peaksid kohandama oma heaoluriigipõhist suhtumist, et vastata töötamise uue ajastu muutuvatele nõudmistele. Samal ajal on reaktsioonina nendele arengutele tekkinud digitaalse heaoluriigi käsitus, mis aga ei ole võtnud eesmärgiks luua uusi struktuurseid lähenemisi, vaid keskendub pigem  olemasolevate lahenduste digitaliseerimisele. Doktoritöö uuribki katsetava poliitikakujunduse ja eksperimentaalse valitsemise rolli võimaliku vahendina digitaalse heaolupoliitika mberkujundamiseks ja kohandamiseks, et suunata seda soodsamale arenguteele.

Märtsis kaitsti kuus doktoritööd (majandusteaduskonnas kaks, inseneriteaduskonnas kaks ning loodus- ja IT-teaduskonnas kummaski üks).