Märtsis kaitsti Tallinna Tehnikaülikoolis neli doktoritööd, sh kaks IT-teaduskonnas ning üks nii inseneri- kui ka loodusteaduskonnas.
Doktoritööde teemad ulatusid nutikate linnade arendamisest kõnetöötluseni ning neuroteadusest kestliku põllumajanduseni.
Kaks doktoritööd kaitsti 10. märtsil. Infotehnoloogia teaduskonna värske doktor Tuuli Uudeberg uuris oma töös „Elektroentsefalograafial põhinevate mõõdikute tundlikkus ja individuaalne ajaline stabiilsus“ võimalusi, kuidas maailmas üha aktuaalsemaks muutuvale probleemile lahendust leida. Enam kui miljard inimest kannatab vaimse tervise häire all, samas on aju tervise jälgimiseks jätkuvalt vähe objektiivseid mõõdikuid. Ehkki elektroentsefalograafia (EEG) on selleks sobiv vahend, ei ole EEG mõõdikud psühhiaatriliste haiguste hindamisel rutiinsesse kliinilisse kasutusse jõudnud. Peamiseks põhjuseks on enamasti ainult grupitasandil saadud tulemused, mis ei ole valideeritud individuaalseks jälgimiseks. Oma uurimistöös hindabki autor puhkeoleku-EEG mõõdikuid, suunamaks tegema sobivaid mõõdikute valikuid just individuaalseks jälgimiseks. Teemat käsitles põhjalikult ka ERRi teadusportaal Novaator.
Samal päeval kaitses oma doktoritööd Ferenz Josef Sustek Sánchez loodusteaduskonnast. Tema uurimistöö „Transkriptoomi põhised teadmised ja genoomi täppismuutmise tööriistade testimine karjamaa raiheina kliimakindluse parandamiseks“ eesmärk oli kindlaks teha põuaaja külmastressi taluvuse mehhanismid ja geenid, et leida kandidaatgeene, mille muutmine oleks kasulik tulevastes aretusprogrammides. Erineva põuataluvusega taimi analüüsiti transkriptoomi tasandil, mille tulemusel selgus, et tundliku genotüübiga taim oli kergest põuast rohkem mõjutatud ja reageeris sellele varem kui taluva genotüübiga raihein.
13. märtsil toimus IT-teaduskonnas Joonas Kalda doktoritöö „Treeningmeetodid mitme rääkijaga kõne töötluseks“ kaitsmine. Kuna mitme rääkijaga helimaterjali tekib aina juurde, alates koosolekusalvestistest kuni vestluslike tehisintellektisüsteemideni, kasvab vajadus keerukate akustiliste stseenide usaldusväärseks automaattöötluseks. Oma töös uuris autor mitme rääkijaga kõne töötluse (MRKT) probleemidele, keskendudes eelkõige just domeenierinevusele treeningutingimuste ja reaalse kasutuskeskkonna vahel. Ühtlasi pakkus Kalda välja uusi meetodeid, mis aitaks ületada lõhet kontrollitud üksikkõneleja korpuste ja loomulike vestluste vahel, kus kõnelejad räägivad tihti üksteisega samaaegselt, katkestavad üksteist ning kus esineb suur akustiline varieeruvus.
16. märtsil kaitses inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi värske doktor Dominik Beckers oma doktoritööd teemal „Väljakutsest võimaluseni: valitsemine kui takistus ja lahendus kaasavatele tarkadele linnadele“, mis uurib nutikate linnade valitsemise väljakutseid ja võimalusi. Kui senises arutelus on nutika linna kujundamisel domineerinud tehnoloogilised uuendused, siis Beckers väidab oma töös, et tegelikult määrab just valitsemine selle, kas nutika linna algatused saavutavad kaasavad, tõhusad ja kestlikud tulemused.