Seekordsed uurimisteemad ulatusid objektide tuvastamisest ebasoodsates ilmastikuoludes kuni ligniinini ning pärmipõhistest rakuvabrikutest kassikullal põhinevate päikesepatareideni, mida kasutatakse ka kosmoserakendustes.

2. veebruaril kaitses infotehnoloogia teaduskonna doktorant Jürgen Soom doktoritööd teemal ”Usaldusväärne objektide tuvastamine ja hindamine ebasoodsates ilmastiku- ja keskkonnatingimustes“, mille eesmärgiks on disainida ja luua selleks adaptiivne töötlusahel. Värske doktor tõdeb, et esialgse süstemaatilise kirjanduse ülevaate tulemusel tuvastati kolm peamist uurimislünka, mille põhjal tuletatud küsimused juhtisid avaldatud publikatsioonide suunda. Peamine doktoritöö panus hõlmab masinõppemudelite sidumist andmepõhiste meetoditega. Võrreldes olemasolevate meetoditega pakub Soomi uurimistöö universaalse lahenduse, mida saab rakendada nii maismaal kui ka vee all.

5. veebruaril kaitses loodusteaduskonnas oma doktoritööd Thị Thùy Trân Hồ teemal ”Organosolv ligniin: koostise iseloomustamisest esterdamiseni”, mis käsitles kahte ligniini väärindamisega seotud olulist aspekti: organosolv ligniini struktuuri iseloomustamist (I ja II artikkel) ning selle keemilist modifitseerimist termoplastiliste rakenduste jaoks (III artikkel).

20. veebruaril kaitses loodusteaduskonnas oma doktoritööd Alīna Reķēna, kelle uurimisobjektiks olid pärmipõhiste rakuvabrikute in silico disain. Uurimistöö suurem eesmärk oli välja töötada, rakendada ja kriitiliselt hinnata ensüümipiiranguga mudeleid pärmide metabolismi ennustamiseks nii mudelpärmis Saccharomyces cerevisiae kui ka lipiide tootvas pärmis Rhodotorula toruloides. Oma teadustööst on ta varem kirjutanud ka teadusportaalis Novaator. 

26. veebruaril kaitses inseneriteaduskonna doktorant Katriin Reedo uurimistööd „Püriitsete FeS2 mikrokristallide süntees ja iseloomustamine päikesepatareides kasutamiseks“, mille käigus valmistati esimest korda monoterakiht-päikesepatareid, mille valgust neelavas kihis kasutati püriidi mikrokristalle koos nikkeloksiidi puhverkihiga. Kuigi esialgsetes seadmetes tekkis üliväike fotovool, kinnitab dioodilaadne käitumine heterosiirde moodustumist. Need tulemused viitavad, et edasise optimeerimise korral võivad püriidipõhised päikesepatareid leida kasutust nii Maal kui ka väljaspool. Katriin Reedo doktoritöö kohta saab põhjalikumalt lugeda teadusportaalist Novaator. 

Loe kõiki doktoritöid TalTechi digikogus.

Tutvu ka TalTechis jaanuaris kaitstud doktoritöödega.